KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas).
5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline 3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna LAHKU kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline (mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline III Kohanimede KLK 1. Kohanimi + maa KOKKU Eestimaa, Virumaa, Saksamaa, Petserimaa * Franz Josephi maa 2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus LAHKU 3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga
arhitektuurikonkursse. 1935 loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts, mille eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada eesti maakodusid ning kodude ümbrust, muuta elamist maal EV kultuursemaks ning kaunimaks. Alates sellest ajast sai hoo sisse kodukaunistamise liikumine. Korraldati hoogtöönädalaid. Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümruse välisilme tõstmine ja arendamine, avallikku paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine ning istutamine, kirikute ümbruse ning mälestuparkide kaunistamine jne. Tööstuse areng Tööstuse arenguraskused: vene turg ja invensteeringud kaovad. Jätkuvalt populaarne tekstiilitööstus ja masintööstus. Uuteks harudeks on põlevkivi ja turbatööstus, energeetika ning keemiatööstus. Põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated põlevkivist on pärit aastast 1777. Esimene kaevandus avati Pavanduses 1918.aastal. Põlevkivi kasutati tahke kütusena
Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju
Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU
1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus. RAUDTEE TÜRI LINNA ALGUS XIX sajandi teisel poolel hakati Eestimaa kubermangus raudteevõrku rajama. See kulges
org/wiki/Hiina 3. Vaatamisväärsused 3.1 Shanghai Jangtse suudmes asuv Shanghai on Hiina suurim tööstuslinn. Shanghai on Hiina suurima kaubanduse-, tööstuse- ja finantskeskus. Mitmed vaatamisväärsused, ostukeskused ning äritegevus, on koondunud Rahva väljaku ja Huangpu jõe äärde. Shanghai on ostuhuviliste paradiis. Nanjingi ja Huaihai tänavail leidub viimast moodi. Huaihais leidub ka palju kohvikuid ja antiigikauplusi. Huaihai on prantslaste rajatud linnaosa kus on säilinud puiesteede ääres endisaegsed häärberid. See on ennekõike tuntud Prantsuse enklaavi poolest. Shanghai pakub kulinaarseid rõõme Hiina eri piirkondade traditsioonilise köögi näol. Sealset rahvusvahelist kööki pakkuvad stiilsed restoranid on ühed peenemad kogu Hiinas. Shanghaisse minnes, tuleks kindlasi külastada Yu Yuani aeda. 1559. Aastast pärit aed ja tempel hävisid 19. Sajandil oopiumisõdades. Nüüd hõlmab see kompleks
2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3. Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste ülesannet. 4. Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis. 5. Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad. 8. Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud. 9. Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil. 7. Metsa kõrvalsaaduste varumine 7.1
· Puit lülipuiduline. Lülipuit punakaspruun, maltspuit punakasvalge. Aastarõngad hästi nähtavad. Kasutatakse tisleritöödel ning masinadetailideks. Puidust tehti ka tööriistavarsi samuti sobis ta ratta- ja reekodarateks ning vankri puutelgedeks. Sorbus intermedia - Skandinaavia lääne- ja lõunaosa. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kultuuris küllalt sage. Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. Kõrgus alla 17 m. Eesti jämedaim ja vanim (170 aastat) pooppuu kasvab Saaremaal Karujärve ääres Kämpingu bussipeatuse kõrval. Selle puu rinnasümbermõõt on 3,53 m. · Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. · Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis · Viljad oranzid, ca
Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi illusoorse avardumise eesmärgil kasutatakse sisekujunduses tihti peegleid. Tüüpiline on ruumide paigutus anfilaadina, kus üksteise järel asuvate ruumide ühtlane vaheuste paigutus lõi piduliku perspektiivi. Paleeansamblid moodustasid ühtse terviku aiakunstiga. Barokkkolossi juurde kuulus tingimata regulaarne e. prantsuse park, kus ulatuslik puiesteede süsteem allutati rangelt kompositsioonilisele peateljele, lossile. Pargi põhielementideks said astmelisedlt paigutatud muruterrassid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud - põõsad 73 ningbarokkmustrilised lillepeenrad. Muruväljakuid ja puiestikke ilmestasid purskkaevud ja skulptuurigrupid. Barokiajastu oli tulemuslik ka linnaehituses, kuigi tänavate ja väljakute kujundamises
Lehed hõlmised, piklikud, munajasovaalsed, 7-12 cm pikad ja 4-7 cm laiad, pealt rohelised läikivad, alt viltjaskarvased. Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. Tallinnas Hirvepargis kasvab 18 m kõrgune puu ja Saaremaal, Kärlal puu, mille d1,3 =112 cm (Relve, 2000). Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.)Nimi tuleneb kreeka keelest, krataios = tugev ja viitab viirpuude puidu tugevusele. Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised
mängida öö läbi, oli nende tasu kaks korda suurem tavalisest -- nii seisis arves. Kell kümme hommikul tuli kuningliku kaardiväe lipnik lärra de la Coste kahe ratsaväeohvitseri ja mitme ammuküti saatel 1innakirjutajalt Clement'ilt raekoja kõigi väravate, ruumide ja töötubade võtmeid nõudma. Võtmed anti talle otsekohe üle, igaüks neist oli .varustatud nimesildiga ja sellest hetkest peale vastutas härra de la Coste kõigi uste ja puiesteede valve eest. Kell üksteist tuli kaardiväekapten Duhallier omakorda, tuues kaasa viiskümmend ammukütti, kes otsekohe rae-cotta valvesse asusid, iga mees temale määratud ukse juurde. Kell kolm jõudsid kohale kaks kaardiväekompaniid, üks neist koosnes prantslastest, teine sveitslastest. Prantsuse kompaniist moodustasid poole härra Duhallier', poole härra des Essarts'i mehed. Kell kuus õhtul hakkasid saabuma kutsutud külalised. Sedamööda kuidas nad kohale
annaabi.ee 
