puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest
lagunemisel ka bakterid. Eelistab lehtpuud ja lagundab ka lülipuitu. 2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni
23) mis seeneniidud ei s puidu rakuseinud vaid lbivad raku seinu pooride kaudu siniseen 24)tida lngad: seente aremenmine olenevalt temp. suurema hulga puidele kahjulike seente madalam temp. ..... ( ) krgem .... (45). ja soodsaim ..... (18) seente arenemine olenevalt W-st ldiselt alampiir ....... (20) % w lempiir ..... (60) % soodsain .... (25) % kuni .... (30) % . suurem osa seeni hvib kui W on le ..... (60) %. 25) Kus elutsevad all nimetatud putukad?: koorerask, puukoi, toonesepad, majasikk. koorerask: puukoore niineosas puukoi: terves mberttatud puidus (majaseintes, mblis jne.) toonesepad: palke, sarikaid, poste, mblit, jne. majasikk: ainult okaspuidus(pehmes puidus)
Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes. Toonesepp ehk puidukoi: Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka.
lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitama. Ohtlikumad puitu hävitavad putukad on toonesepad ehk nn. puukoid ja majasikud. Puukoid hävitavad elamu palke, sarikaid, poste jne. Tõugud söövad puitu korrapäratuid käike. Majasiku tõugud kahjustavad ainult okaspuitu. Mõned putukad kahjustavad kasvavaid puid, mõned aga kuiva puitu. Levinumad on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jt. Putukad kannavad edasi ka seente osiseid. Nii puukoide kui ka majasikkude tõukude
immutatud puitu. Hobu sipelgas närib puidus õõnsusi ainult eluruumide jaoks. Hääletu toonesepp Välimus Täiskasvanud Hääletu toonesepp on 3-6 mm pikkune, punane või kastanipruun, kollaste siidiste karvadega kehaga. Elutsükkel Emane Hääletu toonesepp muneb pragudesse 20-30 muna, kus need kooruvad vastseteks 2-3 nädalaga. Nukkumine järgneb kevadel või varasuvel ning kestab 1-2 nädalat. Täiskasvanud Hääletu toonesepad arenevad välja maiks-augustiks. Harjumused Hääletu toonesepp kahjustab kooreta pehmepuitu, põhjustades struktuurilisi kahjustusi. Esineb pergolates, rustikaalsetes esemetes, aiapostides ja kuurides. Lisainfo Putukatest ohustavad hooneid liigid,mis kuuluvad mardikaliste,kiletiivaliste ja liblikaliste hulka. Enamus hoonetest puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad. Mardikad moodustavad ligi kolmandiku
metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega. Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning nende tõugud. Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes puidu tihedalt läbi puurivad lõikes ellipsikujuliste käikudega, mille läbimõõt on 4 9 millimeetrit. Tooneseplastest kõige ohtlikum on mööblitoonesepp, kes hävitab mitte ainult mööblit, vaid ka hoone puitkonstruktsioone. Tooneseppade vastsete käigud on puidus ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga 2 3 millimeetrit.. LÕHED võivad alandada puitmaterjali kvaliteeti ja muuta seda
juured. Kartulimardikas ehk koloraado mardikas hävitab kartuli ja kartulile sugulaslike taimede lehti. Kärsaklased, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, toituvad puuvillast, hernestest, õuntest ja paljudest teistest kultuurtaimedest. Toonesepad uuristavad end puidusse ja toituvad sellest, tekitades suurt kahju. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Mitte kõik mardiklased pole kahjulikud. Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad
annaabi.ee 
