(Looduskaitseseadustik 2016, § 50 lg 7) §53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. (Looduskaitseseadustik 2016, § 53 lg 1) § 31 lõike 1 kohaselt: ei tohi piiranguvööndis, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse
tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustöid. 3. Piiranguvöönd - maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi. Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme muutmine, kallaste kahjustamine, uute veekogude rajamine, maavarade ja kaevandamine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, uuendusraie. Hoiuala loomastiku ja taimestiku kaitseks. Keelatud on elupaikade, kasvukohtade hävitamine, liikide häirimine. Metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kaitsealune liik taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse.
vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. · Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud · uute maaparandussüsteemide rajamine; · veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; · maavarade ja maa-ainese kaevandamine; · varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; · lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; · maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; · teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; · uute ehitiste püstitamine; · telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; · jahipidamine ja kalapüük.
männi-juurepessul, kuid seda erinevust on raske märgata. Erinev on ka pooride tihedus viljakeha hümenofooril: H. annosum`il on see 4,412,2; H. parviporum`il aga 8,517,6 poori/mm2. Häirivaks asjaoluks on tunnuse kokkulangevus vahemikus 8,512,2, mistõttu liikide eristamine ainult pooride tiheduse järgi ei ole alati võimalik. Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga. Asjata ei öelda, et juurepess tuleb metsa inimese jalajälgedes. Alaküljel olevates poorides küpsevadki juurepessu eosed, mis tuulest laialikantuna nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel puudel
kaitserežiimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine; veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena;maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; jahipidamine ja kalapüük. Piiranguvööndi poollooduslike
Majandustegevus on lubatud, arvestades LKS kitsendusi. Liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes (mets, niit). Täiendavad piirangud lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele (raielangi suurus, kuju, raie teostamise aeg). Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Kui KEK- ga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie. Kaitse-eeskiri: Õigusakt, mis tugineb LKS-le. Kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse vööndid ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine):
sätestatud vajaliku nõusoleku annab kaitse korraldaja. § 31. Piiranguvöönd (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja
Valikuvõimalus on väiksem ekstreemsetes kasvukohtades (samblikum, sinika, loopealsed, raba) ja suurem viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Majandatavates metsades on võimalik puistu liigilist koosseisu metsakasvatuslike võtetega (hooldusraied) kujundada. Seega seisab metsaomanik (kasvataja) sageli dilemma ees: kas puhtpuistu või segapuistu? Eraldi küsimuseks on puuliikide valik puistus. Võrreldes sega- ja puhtpuistute kasvatamist on mõlemal omad eelised ja puudused. 25 Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus)
Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute
Vähese inimmõjuga loodusmetsad hõlmavad kuni 2,5% metsade kogupindalast (60 000 ha). Paljud neist metsadest on kaitse all kas kaitsealadel või vääriselupaikadena (umbes 1,2% metsade pindalast (5)). Eestis on ka metsi, mis on saanud looduslikult areneda vähemalt ühe metsapõlve vältel (1). Keskealised või majandamata sekundaarsed metsad (üle 25% metsamaast kaitsealadel ja üle 10% neist väljaspool (6)) arenevad põlismetsadeks, kui need kaitse alla võtta (7). Puhtpuistute osakaal on Eestis väga väike ja mõõdukas metsamajandus soodustab surnud puidu teket ning segametsade kujunemist. Eesti metsatüüpe klassifitseeritakse erinevate keskkonnatingimuste kompleksi alusel: muld, veereziim, taimkate jne. E. Lõhmuse klassifikatsiooni alusel eristatakse metsades 2 klassi, 10 tüübirühma ja 22 metskasvukohatüüpi (8). Kasvukohatüüpe võib jagada alltüüpideks ja metsatüüpideks. Kõige levinumad
puistu täiuse liiga alla ja puistul kulub palju aega selle taastamiseks. alameetod - HR valitakse ja raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kraftiklassi puud, kuid ka valitsevaid puid "hunte"); Meetodi kasutuselevõtjad(juba 19. sajandil) olid saksa metsateadlased, G.L.Hartig ja hiljem Hannoveris metsaülemana töötanud G. Kraft. Alameetodit kasutatakse HR enamasti ühe-rindeliste puhtpuistute korral. "hunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kraftiklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit vähekvaliteetne.
elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8) pilliroo ja adru varumist. Piiranguvöönd (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste
annaabi.ee 
