seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval peaga väljapoole. Lisaks eelnimetatud lüpsiplatsidele on kasutusel mitmeid erinevaid variante. Tuleks nimetada tänapäeval veel vähelevinud robot-lüpsiplatse. Robot-lüpsiplatsid on täielikult automatiseeritud. 19. Veiste pidamine Lehmade pidamisel on enamlevinud kaks põhilist pidamisviisi: 1) fikseeritud pidamine · lõaspidamine; · kombiboksides pidamine 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: · sügavallapanuga pidamine, · puhkelatrites pidamine. Lõaspidamine on kõige enam levinud. Selle pidamisviisi korral asub iga lehm laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lõastamiseks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid. Väiketaludes kasutatakse lõastamiseks ka päitseid, kuid enamasti talveperioodiks need vahetatakse teiste lõõgade vastu. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. Kombiboksides pidamise korral asuvad lehmad
Õhk peab olema puhas ja laudas peab toimima ventilatsioon. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata. Lõaspidamine iga lehm on laudas kindlal kohal. Liikumis vabadus laudaperioodil piiratud. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- metalltorudega kolmest küljest piiratud,tagumisest küljest lehm fiks nööriga,lehmad ei asu kindlatel asemetel. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-võimaldab loomadel rohkem liikuda. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur või looduslikulkarjamaal.Kui üks koppel paljaks süüdud, aetakse lehmad teise kopplisse, koppel ei tohi laudast väga kaugel asuda(max 2km)
pügamisega. Sõrgade hooldamine: kasutatakse fikseerimispukki. Kari tuleb iga 3..4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Tereavad otsad ka ära lõigata. Pikad sõrad murduvad, võivad areneda põletikud ja mädanikud, mis vähendavad toodangut. 50. Lõaspidamine- iga lehm asub laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Selleks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel. Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-lehmi lüpstakse alati lüpsiplatsil. Võimaldab
Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg jne. Lehmi peetakse tavaliselt puhaslautades, kus mitu korda päevas koristatakse lehmade asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu(põhk, saepuru) . Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. Lehmad asuvad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab
Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid
eemaldatakse vastavalt kanali täitumisele. Selle viisi korral säästetakse energiat, kuid halav ventilatsiooni korral võib tekkida liigselt ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või
kust sõnnik eemaldatakse vastavalt kanali täitumisele. Selle viisi korral säästetakse energiat, kuid halav ventilatsiooni korral võib tekkida liigselt ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või
[1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõastamata pidamine. See pidamisviis on viimasel neljakümnel aastal intensiivselt arenenud ja kiiresti levinud. Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda, lehmi lüpstakse lüpsikojas või kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29]. Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3
kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda.
............................................................................... 66 4.2.4. LEHMADE PIDAMINE.............................................................................................................................................. 67 4.2.4.1. Lõaspidamine ....................................................................................................................................................... 67 5.2.4.2. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. .............................................................................................. 71 4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. ............................................................................................................. 72 5.2.4.4. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE.................................................................................... 75 5.2.4.5. NOORKARJA PIDAMINE ................................................
Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: 17 Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega
Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine ja sõnniku eemaldamine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil. Söötmine toimub söötmislaval. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt. Jõusööda andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Kasv ja arenemine Looteline periood algab peale viljastumist, lõpeb sünnitamisega. 1) Idulasperiood
Ühissulu pindala sõltub vasika massist: · * kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; · * 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; · * üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. · Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad · Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised · Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil · Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine · Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga · Nuum- ja lihaveiste pidamine · Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge · Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks · Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil
massist: · Kuni 150 kg vasikatele 1,5 m²; · 150...220 kg vasikatele 1,7 m²; · Üle 220 kg vasikatele 1,8 m². Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga. 17.Nuum- ja lihaveiste pidamine Nuumveiste pidamine on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud seoses avatud turumajanduse tingimustele. Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge. Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks
annaabi.ee 
