Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel: Hapendamine ja taandamine Keemiline sadestamine pH-reguleerimine ja neutraliseerimine Hapendamine ja taandamine Kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikuks vormi või veest eraldavale kujule Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati Taandajatena (redutseerijateks) kasutatakse
2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 4. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid 5. pH-reguleerimine, neutraliseerimine 4) Mis on keskkonnaseire ja milleks seda kasutatakse?
kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võrde, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. 9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. 10. Aktiivmudaprotsess
*kaalium-,fosfor-,lämmastik-,kloori- ja kütusetanklad. *mürkkemikaalid-keemiatoodete ladu. *transpordireostus- teele soolatamine. 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. *mehaaniline puhastus-reoaine osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamist või filtreerimist.Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht,jämedad tahked osakesed,naftasaadused või muud õliproduktid. *keemiline puhastus-reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldatava aine vahel.Kasutatakse klooriühendeid ja osoneerimist.Keemilise puhastamisega seisneb oht, et vee reostus suureneb lisatav kemikaali tõttu. *biloogiline puhastamine-protsess,kus miksroorganismid muudavad reovees sisalduvad lahustunud ained suspensiooniks. BP kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainete vees sisalduvate orgaanilist ainet. !!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, India, Vietnam, Indoneesia
Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline 5 liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine, kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum ehk sete. Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab
Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja
tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III) Bioloogiline (II ja II) 61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. 62. Kirjelda keemilist veepuhastust Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel (lahustunud-mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja) Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid
Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) Filtrid (liiv, aktiisüsi) Flotaatorid- väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale , sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistmaterjalist kus eralduvad vees olevad heljumosakesed. Keemiline puhastus: Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja ja veest kõrvaldamis vajava reoaine vahel. Keemiline sadestamine ehk setitamine, Kogulatsioon- vähendatakse peenete kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks, Hapendamis-taandamise(redoks)protsessid, muutumine vähem ohtlikusse vormi. Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või
setiti põhja. - flotaatorid (Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil.) - filtrid (peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. 6. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest:
tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest. Filtrid – filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem:
Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisspersed lisandid ja kiulised osakesed. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihist. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (redoksprotsessid), desinfitseerimist (kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist.
(rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist
(rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist
See toimub veega pesemise teel, kus pesuvesi liigub alt üles. On konstrueeritud ka pidevtoimega filtreid, kuid nende ehitus on keerukas. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on vaga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid (s.h. lahustunud) aineid (orgaanilised ained ja raskmetallid). Aktiivsöefilter vajab perioodilist regenereerimist. 6. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest korvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tottu. Osa sellest voib jääda vette peale sette korvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.
eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist
Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 7. Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid - keemiline sadestamine (levinumaks) - hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) - desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) - pH reguleerimist ja neutraliseerimist
See toimub veega pesemise teel, kus pesuvesi liigub alt üles. On konstrueeritud ka pidevtoimega filtreid, kuid nende ehitus on keerukas. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid (s.h. lahustunud) aineid (orgaanilised ained ja raskmetallid). Aktiivsöefilter vajab perioodilist regenereerimist. 9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist.
Tööstusreovete omadused on seotud spetsiifiliste tootmisprotsessidega: 1. reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; 2. toiteelementide vähesus või puudumine; 3. bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; 4. reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovete eeltöötlemismeetodid Palm Martti 7. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist.
Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide. Vesi liigub trumlisse ja filtreerub läbi riide trumlit ümbritsevasse basseini. Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini, kus toimub vee segamine osooni ja õhuga. Osoneerimisest tulenev vesi pumbatakse uude ja vanasse veepuhastusjaama. Veele lisatakse puhastuskemikaali ning vett segatakse. Koagulatsiooni abil toimub veest lisandite eemaldamine. Selitatud vesi suunatakse edasi kahekihilistele kiirfiltritele, mille käigus eemaldatakse viimased setteosakesed. Joogivee tagamiseks lisatakse filtreeritud veele kloori. Kloreeritud vesi suunatakse joogivee reservaaridesse (6 tk). Tööstuses soovitatakse kasutada deioniseeritud või destilleeritud vett.
· Filtrid (liiv, aktiisüsi) setitite põhitüübid · Settepaakides Settinud muda kääritamisel saadakse biogaase, mida saab edukalt kasutada kütteks · Flotaatorid väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale, sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. · Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistematerjalist, kus eralduvad vees olevad heljumiosakesed KEEMILINE PUHASTUS o Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine läbi lubjakihi läbi) Keemiline sadenemine
annaabi.ee 
