liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid HOSANNA, FILIO DAVID SOL INVICTUS! (Hosianna, Taaveti poeg võitmatu kuulsus (Päike)!) Kuula ja kirjelda oma muljed. "Puer natus est nobis" õp lk 13 Minu jaoks oli ,,Puer natus est nobis" igav laul. Tema meloodia oli üksluine ja korduv. Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam. Meloodia oli kohati langev ning jälle tõusev. Muljed pole mul eriti hämmastunud, sest laulud ei lähe mulle peale, kuid laulja hääl on kõhedalt ilus. "Conditor alme siderum" õp lk 15
Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei,
Kokku on Buranas 24 osa: ,,O fortuna", ,,Fortunae plango vulnera". ,,Kevad": ,,Veris leta facies", ,,Omnia Sol temperat", ,,Ecce gratum", ,,Tanz", ,,Floret silva", ,,Charmer, gip die varwe mir", ,,Reie", ,,Were diu werlt alle min". ,,Kõrtsis": ,,Estuana interius", ,,Olim lacus colueram", ,,Ego sum abbas", ,,In taberna quando sumus". ,,Armastusest": ,,Amor volat undique", ,,Dies, nox et omnia", ,,Stetit puella", ,,Circa mea pectora", ,,Si puer cum puellula", ,,Veni veni, venias", ,,In trutina", ,,Tempus est iocundum", ,,Dulcissime". Lõpus on veel kaks osa: ,,Ave formosissima" ja ,,O fortuna". Kõige rohkem on laule koori esituses. Kõige tuntum kindlasti on teose avakoor ,,O fortuna". See on võimas ja dramaatiline. Terve orkester mängib ja koor laulab. Dünaamika on võimsast fff kuni sosinani välja. Selliseid avakoore annab kõrvale otsida. See räägib saatusest. Fortune plango vulnera on natuke pikem ja seal on tähtsamad
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS
quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-linn parentes-vanemad pater-isa pensum-ülesanne pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama)
· Stetit puella "Stetit puella rufa tunica" "Seal ta seisis punases kleidis". Armunu räägib oma armastatust, kes seisis, nagu "tamquam rosula" väike roos. See motiiv sai ka hiljem populaarseks. · Circa mea pectora "Circa mea pectora multa sunt suspiria" "Minu rinnas on palju ohkeid". Laulab armunu oma armastatust tüdrukust, kelle "silmad on säravad nagu päike ja välk". · Si puer cum puellula Lauldakse rõõmsalt sellest, mis kõik juhtuks, kui kena neiu ja noormees oleksid ühes ruumis koos ("Felix coniunctio" "Milline õnnelik liit"). · Veni, veni, venias "Veni, veni, venias" "Tule, tule, sa pead tulema". Kaks koori üritavad teineteist üle trumbata armastatule kiituse laulmises. Kasutatakse väga palju kaunikõlalisi ladinakeelseid võrdlusi. · In trutina
Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hooleks ...sequi deum/ cingentem viridi tempora pampino - ... järgi jumalat, kes halja viinapuu pärgab laupa. Brevis omnis militia super malitiam mulieris tühine on kõik õelus naise õeluse kõrval. Humani nihil a me glienum puto midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu lühike.
(Arianusest Justianuseni), neid oli üle 4500, kokku 40 raamatut. 39 juristi tsitaadid. Seaduste interpreteerimine, digestisse koondunud rooma juristide arutelud. Uued seadused on rooma õigused, mis tuli peale seaduste kogumist. Alates 16. sajandist corpus juris civilis. 5000 tsitaati orjade kohta digestites. Servus üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi. Persoon ori, mancipium üsna laialdane termin, reeglina orjad kui vallasvara. Ancilla täiskasvanud naisori. Puer/puella lapsori poiss/tüdruk. Verna majaori, kasutatud kui orjad on sündinud ja üleskasvanud ühe isanda majas. Orjade õiguslik seisund alati üks ja see sama. Kuid vabade puhul võivad nad olla vabaks lastud või vabana sündinud. Üksõik, kuidas ori orjaks sai, üks staatus ja nii ongi. Servi facti ehk vaesusest/häbist laps orjaks müüdud. Vabade puhul oluline, kust keegi on pärit. Vaba ühest vabast emast sündinud. Vabaks lastud orjusest vabastatud
-saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an
on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited cd) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puer hominem planxit. A P poissNOM meesACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P meesNOM poissACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P taNOM lööma minaACC `Ta lööb mind' f) I hit him.
) kes tahes, igaüks, iga eelmine; järgmine, järgnev quisquis, quaequae, quidquid (quicquid) prdentia, ae f arukus, (elu)tarkus (subst.) ja quodquod (adi.) kes iganes, kes pblicus, a, um avalik, riiklik tahes, mis iganes, mis tahes, milline tahes pudor, ris m häbitunne, häbi; häbelikkus; qu 1. adv. kuhu; kus; kui kaugel(e); aukartus; vooruslikkus seepärast; qu ...e (c. compar.) mida ... puer, er m poiss; laps seda; 2. conct. (= ut e) selleks et pgna, ae f võitlus, lahing quod 1. adv. mis suhtes; mispärast; ~ s niisiis pgn, v, tum, re võitlema kui, aga juhul kui; 2. conct. sellepärast et; pulcher, chra, chrum ilus, kaunis, kena kuna; et; mis puutub sellesse, et; juhul kui; prus, a, um puhas; puutumatu; õiglane kui aga put, v, tum, re hindama; arvama, qumodo adv
· Novellae. Lisandus peale Justinianust, osa, mis võttis kokku keisri korraldused ja seadused, mis anti välja pärast Justinianuse komissari tööd- Kuidas Rooma õigus defineeris orjust Rooma õiguses ja lad k orja kohta põhiline termin on servus. Sellelel terminil ei olnud mingit muud varjundit. Rooma õiguseks kasut alju teminit mancipia. Need olid need orjad, keda mõeldi vallasesemetena ning räägiti omandkuuluvusest. Kasut ka terminit puer, kes oli pm poiss tõlk. Majaorjadeks temin verna. Rooma õiguses eraldi peatükk orjuse kokku. ,, Kõik inimesed on vabad või orjad(servi)". ,, Orjade õiguslik seisund on alati üks ja seesama, vabadest inimestest on aga osad vabalt spndinud osad vabaks lastud". Orjad olid üh samaõiguslikud tuleb sealt välja lugedaö Vahet pole kas sündinud orjad või orjastatud , ikka kõik ühhe õigusega.Rooma õigusest tuleb hästi välja, et orjad ei pea olema tööorjad või hästi kurnatud
Tihti peremees ja ori olid kasvanud koos. Vabadel inimestel ei olnud sageli oskusi. Vabaks lastu ei saa kliendiks. Vabaks lastud ori on vabaks lastu, juriidiliselt vaba inimene, aga tal on patroon. Vabaks lastute sündivad lapsed on vabad. Vabaks lastu poeg, tütar, edaspidi ei öelda. Neil on kõik kodaniku õigused, kui sündinud peale vabakslaskmist. Ori võis olla erakordselt haritud, tihe emotsionaalne side peremehe või tema pojaga. Ikkagi suhtuti nagu orja ja pöörduti: puer või puella. Ei võetud alandusena, sest kõik teadsid oma staatust. Orjast kaupmehel oli allkirja õigus ja õigus vabalt tegutseda peremehe eestkostel. Kui tegi väga head kaupa, võis panna mingi osa endale kõrvale peremehe loal. Peremees võis selle kõik ära võtta ja kaupmehe edasi müüa. Tavaline orje vabaks lasta testamendiga. Kui testamenti oli segaselt märgitud, kas lasta vabaks või mitte, siis ori vabastati igaks juhuks, sest äkki oli see peremehe kavatsus. Orjad kandsid
HERALD SHAPESHIFTER SHADOW ALLY TRICKSTER There are, of course, many more archetypes; as many as there are human qual ities to dramatize in stories. Fairy tales are crowded with archetypal figures: the Wolf, the Hunter, the Good Mother, the W i c k e d Stepmother, the Fairy Godmother, the W i t c h , the Prince or Princess, the Greedy Innkeeper, and so forth, who perform highly specialized functions. Jung and others have identified many psychological archetypes, such as the Puer Aeternus or eternal boy, who can be found in myths as the ever-youthful Cupid, in stories as characters such as Peter Pan, and in life as men who never want to grow up. Particular genres of modern stories have their specialized character types, such as the " W h o r e with the Heart of Gold" or the "Arrogant West Point Lieutenant" in Westerns, the "Good C o p / B a d C o p " pairing in buddy pictures, or the "Tough but Fair Sergeant" in war movies.
mõtted. Selle saatusliku vaimulaadi esimeseks tagajärjeks oli asjade virildumine ta silmis. Ta ei tajunud peaaegu midagi vahetult. Välismaailm näis talle palju kaugemal olevat kui meil. Teiseks õnnetuse tagajärjeks oli ta tigedus. Ta oli tõepoolest tige, sest ta oli metsik, metsik sellepärast, et ta oli inetu. Tema loomul oli oma loogika nagu meiegi omal. Ta erakordselt arenenud füüsiline jõud oli üheks ta tigeduse põhjuseks: «Maius puer rohustus,» 'ütleb Hobbes *. Siiski peab talle õigust andma: tigedus polnud tal vahest külge sündinud. Alates oma esimestest sammudest inimeste keskel tundis ta, pärast ka nägi selgesti, ennast mõnitatuna, teotatuna, eemaletõugatuna. Inimeste suust kuulis ta enda kohta alati irvitamist või sõimamist. Suuremaks kasvades leidis ta enese ümber ainult põlgust. See nakkas ka temasse. Üldise tigeduse õhkkonnas haaras ta ise relva, millega teda ennast oli haavatud.
annaabi.ee 
