põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning
· http://www.ucmp.berkeley.edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord :
5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5
Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad:
ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud.
Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3
madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m).
Eesti maakoore läbilõige: 1. Pinnakate (pudedad setted: liiv, kruus, moreen, savi; 5-10 m. ) 2. Settekivimitest pealiskord (lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, fosforiit; 100-600 m.) 3. Kristalne aluskord (tard -ja moondekivimid, graniit ja gness; 600 - ...m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani. Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited),
Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivid, lubimudadest lubjakvidid. Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged)
jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete
kivimid eesti alal? Vanaaegkond. 250 miljonit (???) 10. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid, liivakivid. 11. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis? 12. Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub? 13. Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate? Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16
ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi.
maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on moodustunud ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv)
Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted.
Seetõttu on juba väikese Aluspõhi - vanadest kõvastunud settekivimitest kvaternaarisetete (ehk pinnakatte) all. Kaardi 20. Nimeta karbonaatkivimite proovikoguse alusel võimalik teha nii koosnev alumine osa. koostamise aluseks on stratigraafiline skeem ( uurimismeetodeid. biostratigraafilisi kui keskkonda puudutavaid Pinnakate - pudedatest kõvastumata setetest ja 14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised geoloogilisi järeldusi. Rakenduslik setenditest (meie alal kvaternaariajastu savidest, kivimid vanuse järgi erinevatesse ladestutesse *Makroskoopiline kirjeldus – kihilisus, ainelise ja biostratigraafia, näiteks naftabasseinide liivadest, moreenist ja turbast) koosnev ülemine ( 628.88 KB, 2.03
Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted.
annaabi.ee 
