1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-Arts 1909 aastal võttis oma skulptuuridega osa Pariisi Sügissalongist (Salon d'Automne), Kevadsalongist (Salon des Indépendants) ja Vene kunstnike näitusest Pariisis. 19151916 Mir Iskusstva I ja Moskva Kunstnike Ühingu XXII kunstinäitus 1917 Tallinnas Eesti Kunstiseltsi ning Moskvas Moskva Kunstnike Ühingu näitus 1918.Tartus Pallase I kunstinäitus 1923. esimene isikunäitus Eestimaa Provintsiaalmuuseumis 1934. eesti kunsti näitusl Helsingis ja Riias. Looming Kumu näitus https://www.youtube.com/watch?v=_ppsMZbNlN8 AITÄH!
sajandi algul “Kuldsesse kolmikusse” kuulus Ants Laikmaa, kes oli osav maatikukunstnik, portretist ja kasutas palju oma loomingus pastelle, Nikolai Triik, kelle tuntuim töö on Juhan Liivi Portree ja Kristjan Raud, kes on tuntud oma söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja. Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega. Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima. See oli Laikmaa esimene valguskiir ja tõuge teele, kuhu teda pole keegi kunagi osanud varem suunata. Laikmaad nimetatakse kaanekukeks - kuulutamas koitu ja millegi uue algust.
1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. Õppis Berliini (1863-65), Peterburi (1865-68) ja Müncheni (1870-73) kunstiakadeemiates, ei lõpet. Sealt korralik akad. e klassitsistlik haridus. Õpinguaastatel valmis tal "Hamlet" (1873). 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). 1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal.
Raua meelistöövahend oli süsi. Laikmaa ei leppinud väljakujunenud olukorraga ning asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa ateljeekooli näol oli tegemist esimese eesti kunstiõppeasutusega. Seega Laikmaa mitte üksnes ei loonud kunsti, vaid hoolitses ka eesti kunsti järelkasvu eest. Ta ise olla öelnud: Mina olen üksik kartul, aga minust peab saama pesa, minu õpilaste kaudu. Laikmaa Provintsiaalmuuseumis avatud näitus oli esimene eesti kunstniku näitus Eestis. Tema oli ka üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida. Laikmaa teeneks oli eesti kunstipubliku kasvatamine, kunsti tutvustamine tavainimesele, selgitamine, et kunst on vajalik. Kui rääkida Ants Laikmaast, siis rääkida kunstnikust, rääkida pedagoogist, rääkida kunstielu organisaatorist. Need on kolm tahku, millest tema puhul on võimatu mööda minna ning millest rääkides ei saa üht eelistada teisele
mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta aga eriti hästi läbi. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja läks nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima. Heasoovlikku mõistmist ja vastutulekut sai Laikamaa ka baltisakslaselt J. Kleverilt, Peterburis tunnustatud maastikumaalijalt ja akadeemia professorilt. Kunstnik tutvus
Peagi leidis ta tööd liivakivist skulptuuride raiumisel. Weizenberg valis järgmiseks sihtkohaks Rooma. Roomast sai Weizenbergi elu- ja töökoht seitsmekümneks aastaks. 7 Viimased aastad kodumaal 20. sajandi teise kümnendi alguses hakkas eakas kunstnik üha enam mõtlema kodumaale. 1911. aasta septembris leidis aset Weizenbergi isiklik näitus, mis toimus 24. septembril Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Tallinna linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt, püüdes tema vanaduspäevi kergendada, muretsedes talle töökoha. 9. oktoobril sai Weizenberg aumärgi Prantsuse riigi esindajalt. Kunstnik võis nüüd veeta vanaduspäevad rahulikult, tehes oma tööd, talle tuli veel ka tellimusi. 1920. aastal täitus Weizenbergi kauaaegne unistus ,,Linda". Terav kriitika, mis sai Augustile osaks sajandi alguses, asendus pärast maestro Tallinna asumist
Kui oli käes järjekordne asja ajamise päev, siis mõnikord kritseldas väike Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistus- õpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi
· Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" · "Itaalia poisikese" · "Mia padrona" August Ludvig Weizenberg · 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas · Külakingsepa poeg. · Kuni 1982 töötas mõisatislerina. · 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26- aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. · 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis · 1914 1921 Tallinnas. · Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Teosed: Linda", "Vanemuine", "Hämarik " "Koit" . Amandus Adamson Elulugu · Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal
Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) Sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima
Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima
1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima
Takaneni looming, millega Weizenberg puutus kokku Roomas. Eesti ainelised on veel "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik" ja monumendikavand "Vanemuisele", samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud "Linda" Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime
Tema õppis vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates, kuid neid lõpetamata. Tänu mõnele balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid "Linda" 1868 ja "Vanemuine". Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855-1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nimetatakse no salongirealismiks, mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil
Takaneni looming, millega Weizenberg puutus kokku Roomas. Eesti – ainelised on veel “Kalevipoeg”, “Koit”, “Hämarik” ja monumendikavand “Vanemuisele”, samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud “Linda” Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime
annaabi.ee 
