ilmne kättesaamatus ning trükis mitteilmumine teeb raskeks sellele viitamise: seepärast viitan sellele ja kasutan seda - vaid äärmisel vajadusel). Ka on Hasso Krull avaldanud trükis anarhismi kaasaegset relevantsusust selgitavad artikleid ning samuti tõlkeid. Inglise keeles on materjale ohtramalt, seda tänu Interneti kaudu materjalide leidmise võimalusele: sealt on võimalik leida mitmete vanemate anarhismiteoreetikute olulisemad teosed: Kropotkin, Godwin, Bakunin, Proudhon, Tolstoi, Stirner, Rüdiger, Fourier, kui nimetada vanemaid teoreetikuid [Parim kollektsioon anarhistide töist on aadressil: http://www.pitzer.edu/~dward/ Anarchist_Archives/archivehome.html ]. Antud töö mahu tõttu piirdun siiski suuresti eestikeelse materjaliga. Anarhism kui kriitika Anarhistlik kriitika näitab esmalt, et kaasaegne ühiskonnakord põhineb eeldusel, et inimene on loomult halb: sellest räägib Hobbes oma "Leviathanis"; sarnaselt väitsid
originaalne ega uus. Siinkohal oleks paslik anda kiire ülevaade sarnastest ajaloolistest üritustest, mis aga siiski jäid ainult ideede tasandile. Euroopa föderatsiooni loomise esimeseks ideoloogiks võib pidada inglise kirikutegelast William Penni, kes pakkus 1693. aastal Euroopale rahuplaani Ühendriikide moodustamise teel. Teiste hulgas on sarnase visiooni edastanud ka Victor Hugo ning Winston Churchill. Prantsuse mittemarksistlik sotsialist Pierre Joseph Proudhon kirjutas aga 1853. aastal, et kõik kesksed autoriteedid ja tsentraliseeritud 1 Guy Verhofstadt, Daniel Behn-Condit. Euroopa manifest – rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012, lk. 1. 2 Euroopa manifest, lk. 11. 3 Matti Maasikas. Postimees. Kuidas kütta Euroopa tuba. [http://arvamus.postimees.ee/1133158/matti- maasikas-kuidas-kutta-euroopa-tuba/] Viimati sisenetud 12.05.2013.
kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus. See võib tähendada ühele piiramatut vabadust, kus pole absoluutselt kohustusi, pole vaja ehk õppida, tööl käia ning muretseda materiaalse kindlustatuse pärast. Anarhismi peetakse kui
Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864
Ta jõudis otsusele, et saadab oma vanemad pojad Nikolai ja Konstantini Riia õigeusu vaimulikku seminari. See oli ka majanduslikel põhjustel. Seminaris said kroonu kulul õppida ka kehvemate vanemate lapsed. Konstantin õppis hästi. Tema lemmikaine oli kreeka keel. Juba tol ajali oli ta lugeja, kes kasutas ka õpetajate põhiraamatukogu. Juba noorelt juba tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Päts tutvus ühiskonnafilosoofide vaadetega. Tema lemmiktegelane oli Proudhon, kelle mõtted avadasid noorele Konstantinile mõju. Konstantin Pätsil ei puudunud huumorimeel. Seda oli näha tema raamatute valikul. Ta huvitus ungari kirjandusest, mille põhjuseks võis olla hõimuaade või tuli see temperamendist. Peale kooli tuli tal valida kas koolist lahkuda või jätkata ja õigeusu preestiks valmistuda. Teda aga ei ahvatlenud preestriamet ja teda huvitas poliitised probleemid. Ta otsustas õppid viimase aasta Pärnu Gümnaasiumis. Kooli
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale-
Vikerkaar 1998, nr.1-2) Tuleb kõrvaldada riik kui sotsiaalse rõhumise peamine põhjus ja luua vabadest indiviididest koosnev riigita ühiskond. Mitte kapitalism ei ole pahe, vaid riik, mis kaitseb kapitali. ülim ideaal on üksikisiku vabadus, mis toetud võrdusele ja koostööle. Üksikisik teostab end loova töö kaudu - kes ei taha töötada, on harv erand ja käsitletav kui haige. Anarhism kujunes samuti 1840.aastatel Prantsusmaal, termini võttis kasutusele P.J. Proudhon. M. Bakunini juhtimisel kujunes kiiresti poliitiliseks vooluks. kui 1864.aastal loodi sotsialistlikke parteisid koondav I Internatsionaal, siis liitusid sellega ka anarhistid, kuid visati varsti välja. Anarhismist kujunes veel üks töölisliikumise vorm - anarhosündikalism (pr.k. syndicat - ametiühing). Nemad lähtusid seisukohast, et kuna ühiskond ei saa päris ilma juhtimiseta hakkama, siis las ametiühingud juhivad võitlust uue ühiskonna eest
Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat. Ta ei toeta seisukohta, et kust peaks kindlasti käsitlema sotsiaalseid teemasid. 50ndate teisel poolel on Tolstoi Botkiniga küllaltki lähedane. Otseselt ta seda teooriat ei poolda. Botkin pole radikaal, nihilist, revolutsionäär jms. 1857
Bourbonide restauratsioonile. Liberaalid taotlesid jõuka kodanikkonna õigusi, kuid ei mõlenud alamklassile ja naistele(ei taodalnud neile valimisõigust)-seega ei saa neid pidada demokraatideks. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. täielik kodanike eneseteostamise vabadus, ühiskond toimiks täiesti vabade lepingute, normide alusel; puudub valitsemine ühtede poolt teiste üle Pierre Joseph Proudhon. aktiivne 19.saj I poolel. Utoopiaks Euroopa ilma piirideta, seadusteda, keskvõimuta, rahata. Kaotada ära institutsioonid, organistatsioonid- nende asemele vabatahtlikud assotsatsioonid. Inimene ei tohi piirata ka teooriaid ega ideoloogiaid. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm
19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus "Le Conservateur" - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). Sveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil)
1864. võttis esimesest internatsionaalist osa. Konflikt tekkis Marxiga, sest marx pidas õigeks, et kõikide riikide töölisparteisid peab juhtimina tsentraliseeritult. Bakunin suri samuti vaesuses Genfis 1876. Kropotkin samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid sankülottides ideaali. Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks. Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon anarhia isa. Oli ka utopist. Oli äge eraomandi vastane. Kuulutas, et omand on vargus. Ta oli vastu suuromandile, mitte nii väga väikeomandile. Mis muutis teda eriti suureks anarhistiks ta nägi Euroopat piirideta, seadusteta, rahata jne. Kooperatiivide liikumine tekkisid 19. saj II poolel, ennekõige tarbijakooperatiivid. Idee, et töörahvas paneb oma kapitali kokku ja hakkab tootma. Ollakse kaitstud võõraste kasumiahnuse eest
kuivõrd näidata inimestele, et „karvased“ (üldnimetus erinevate subkultuuride esindajatele) on tegelikul mõistlikud ja meeldivad inimesed. Naan lisab, et lõppkokkuvõttes oli tema sooviks teostada punki sel viisil, kuidas tema seda tunnetas ja nägi, järgimata samas mingit suuremat ideoloogiat ning vastandades ennast seejuures „haritud punkarite“ Tõnu Trubetsky ja Villu Tammega, kes tema hinnangul olid pigem klassikaliste anarhistide nagu Kropotkin ja Proudhon ideede elluviimise taotlejad.150 Anti Pathique leiab samas, et tema jaoks oli pungi eesmärk protest kõige eelneva vastu, kogu elukorralduse vastu ning ideaaliks anarhia.151 Tõnu Trubetsky mainib, et detailselt konstrueeritud eesmärki punkaritel tema meelest polnud, pigem eraldiseisvate ideede elluviimine ning anarhiasse jõudmine, lisaks ei arvestanud punkarid tema meelest NSVLi kokkukukkumise võimalusega.152 Sarnase hinnangu annab Freddy Grenzmann, öeldes, et
annaabi.ee 
