oma lastele asendusema. Veel tumestasid seda nii Jussi kui ka Krõõda mälestused, kumbki eri viisil. Mari tundis ennast süüdi, et oli nii kiiresti peale Jussi enesetappu endale uue mehe leidnud ja ka sellepärast, et ta üldse oli peale Krõõda surma Andrese juurde appi jäänud ning sellega Jussi end kuuse otsa pooma ajanud. Samuti tundis Mari õigustatult, et teda võrreldakse peaaegu igal sammul Eespere eelmise prouaga. See pani temale ka rohkem pingeid, sest Krõõdast ja tema heledast 'jaalest' oli selleks ajaks juba peaaegu Vargamäe legend saanud. Kuigi Maril oli palju rohkem tõelisele talunaisele omaseid tunnuseid, ei suutnud ta kunagi Krõõda varjust välja pugeda. Tegelikult ta väga ei üritanudki ja tundis ka endal pigem kohustust Andresega abielus, kuna viimase eelmine naine seda oma surivoodil palunud oli.
Ma vihkan uhte inimest, kes mulle koolis tihti naeratab. Tahtsin saada misjonariks ja hiljem arstiks. 3. Meie klassis on 23 opilast. Uhel hommikul oli Sven-Allanile kapiuksele kirjutatud SA PEAD SUREMA ja rist selle all. Sven-Allan hilines sellel paeval kooli ja ei osanud arvatagi, kes seda oli voinud teha. Kolka-Kolka varvis ta kapi ule. 4. Olen Sven-Allan ja keegi ei salli mind. Minu sunnipaevale olid kutsutud minu tadi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad kusisid minult kooli kohta ja ma karjusin:MUL LAHEB VAGA HALVASTII 5. Kunstitunnis loikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7
Nad asuvad teele kloostri poole kus Proua Boncieux on, kuid Mileedi jõuab neist ette ja mürgitab ta. Raevunud d'Artagnan asub teda jahtima ning lõpuks leiab ta. Athos aga leidis samal ajal kohaliku timuka. Timuka kes mileedi häbimärgistas. Koos peavad nad Mileedi üle kohut ning timukas hukkab ta. Samal ajal saavad piiratavad inglased teada et Buckingham on surnud ning annavad alla. Sõbrad naasevad Pariisi ning elavad rahulikult edasi. Porthos hakkab elama koos rikka Advokaadi prouaga, Aramis hakkabki preestriks ning Athos elab rahulikult Pariisis kuni lahkub ühel päeval. D'Artagnan aga peab mitu korda Rochefortiga duelli ning võidab kõik korrad. Kaupmees Boncieux aga elab edasi ning ei saagi kunagi teada, et ta naine on surnud. D'Aragnani, Athose, Porthone ja Aramise kapten on de Treville' i. de Treville'i tubli ja ustav aadlik.
Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud. Julienil siiski esialgu tundeid proua Renali vastu pole. Ta räägib prouale, et plaanib töölt lahkuda, kuid proua ei taha teda minema lasta sest talle meeldib Julien. Seega räägib proua Renal oma mehega, et ta Julieni palka tõstaks. Härra
Porkuni noorhärra läinud kosja. Kosjasõit õnnestunud. Tema saanud pruudiga kaupa. Pruut olnud temal kusagilt Piisupi poolt üks peretütar. Kui kosjakaubad koos, hakanud tema sõitma oma abikaasaga lossi poole. Talvetee läinud üle järvejää. Jää olnud nõrk ja noorhärra langenud koos pruudi ja hobusega järve põhja. Vanemad oodanud, aga poega ei tulnud veel nädala jooksul koju. Nad hakanud teda otsima, aga ei leidnud kusagilt. Ühel ilusal suveõhtul vanahärra jalutanud oma prouaga järve ääres. Keskööl näinud nad järvel tuld, mille ümber tantsinud haldjad. Järve pinnale ilmunud hobune saaniga, kus istunud noorhärra oma pruudiga. Noorhärra näinud oma isa ja hüüdnud: ,,Ole mureta isa, ma elan veel!" Vanemad kohkunud sellest ja pannud lossi poole jooksu. Kiire jooksu pealt kukkunud nad maha ja muutunud kaheks kiviks. LEGENDID Porkuni järvel leidub ujuvaid saari
Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega. Võibolla ainult see, et Julieni isa lootis raha saada, aga Julien ise küll raha peale ei olnud väljas. Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles, et ta tahab kindla rahasummaga naist endale
Ma vihkan ühte inimest, kes mulle koolis tihti naeratab. Tahtsin saada misjonäriks ja hiljem arstiks. 3. Meie klassis on 23 õpilast. Ühel hommikul oli Sven-Allanile kapiuksele kirjutatud SA PEAD SUREMA ja rist selle all. Sven-Allan hilines sellel päeval kooli ja ei osanud arvatagi, kes seda oli võinud teha. Kolka-Kolka värvis ta kapi üle. 4. Olen Sven-Allan ja keegi ei salli mind. Minu sünnipäevale olid kutsutud minu tädi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad küsisid minult kooli kohta ja ma karjusin:"MUL LÄHEB VÄGA HALVASTII" 5. Kunstitunnis lõikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja õpsid viisid ta klassist välja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lõhkus kodus peegli ära. Cilla rääkis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja lõigutud. Selle kõrval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7
Johannes etendusse süveneda ning pidi lausa poole pealt lahkuma. Gerda hullutas ta meeli oma naiseliku rinna lõhnaga, mis pani Friedemanni südame hirmuäratavalt põksuma, et ta ei saanud enam hingata. Saabus päev, kui Friedemann pidi oma õdedega härra ja proua von Rinnlingenit külastama. Algul vabandas Friedemann end halva enesetunde tõttu välja, kuid hiljem otsustas ta siiski minna. Ta jõudis sinna siis, kui tüdrukud olid juba lahkunud. See andis ka Johannesele võimaluse prouaga veidi vestelda. Nad tutvusid üksteise huvidega ning Johannes lahkus veidi rahulolematult, sest teda piinas naise veidi julm ja külm pilk. Härra Friedemanni piinadele tuli siiski suhteliselt kiire lõpp. Rinnlingenite juures toimus suur kokkusaamine ja peolaud. Algul ei pööranud proua Johannesele suurt tähelepanu, kuid siis palus ta teda aeda saata, millega Johannes koheselt ka nõustus. Nad istusid pingile ning vestlesid veidi. Gerdaga kahekesi olemine mõjus Johannesele jubedalt
ümbritsevate asjade ilu; ta oli teinud läbi katsumused, mis arendasid tema julgust; otsides sinilindu, kes pidi haldja väiksele tütrele õnne tooma, oli ta muutunud heldekäeliseks ja nii heatahtlikuks, et juba soov teistele rõõmu teha ka tema enda südame rõõmuga täitis. Ta vaim oli elule avanenud. Lapsed avastasid, et kübar on kadunud, aga asjad nende ümber on samad, ja tuletasid neile, nende seiklusi meelde, vaid neile otsa vaadates. Ukse taga oli jälle keegi, see oli prouaga Berlingoti tütar, ta oli terve, ta jooksis ja tantsid. Lindu nähes oli ta hakanud kohe hüppama nagu väitis Berlingot. Lapsed naersid ja plaksutasid Mytyl ja Tytyl vaatasid tüdrukut ja ütlesid, et ta on nagu Valgus, ainult natuke väiksem. Nii olid kõik õnnelikud ja rõõmsad. Lugu oli väga huvitav lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südame ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles,
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis
mõjutusteta. Tema elu keskpunktiks olid mõlemad lapsed: Alfred-Georg-Alexander ja Anna-Nelly ning nende edukus balti aadlike seas. Proua Anna võttis pikkadeks aastateks oma hoole alla poja ka siis, kui see õppis juba ülikoolis ja kuulus Livoonia korporatsiooni Tartus. Härra oli oma naisest 11 aastat vanem. Oli lühike ja paksuke, terava kikkhabemega ning võrreldes oma väga liikuva ja ühiskondlikult aktiivse prouaga jäi viimasele üsna varju. Härra rääkis vähe, aga targalt ja teravmeelselt. Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid. Naljakas oli teda kujutada pikka piipu tossutamas. See mõjus tema keha pikkuse juures koomiliselt
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis
sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid jäädvustavad nii ümbruskonna kaunist loodust kui ka talupere liikmeid. 2004. aastal külastas Lubjassaaret Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel oma prouaga. 21 J.Köleri kodukohta tähistav mälestuskivi (L. Köleri erakogu) 22 Lubjassaare rehielamu (L.Köleri erakogu) 23 KOKKUVÕTE Uurides Johann Köleri elu ja loomingut, selgus mitmeid erinevaid põhjusi, mis tegid temast Eesti ärkamisaja ühe tähtsaima tegelase ja viljakaima kunstniku.Kuigi
sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid jäädvustavad nii ümbruskonna kaunist loodust kui ka talupere liikmeid. 2004. aastal külastas Lubjassaaret Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel oma prouaga. 21 J.Köleri kodukohta tähistav mälestuskivi (L. Köleri erakogu) 22 Lubjassaare rehielamu (L.Köleri erakogu) 23 KOKKUVÕTE Uurides Johann Köleri elu ja loomingut, selgus mitmeid erinevaid põhjusi, mis tegid temast Eesti ärkamisaja ühe tähtsaima tegelase ja viljakaima kunstniku.Kuigi
Toatüdruk aga segab vahele ja ulatab mingi kaardi mille peal Nora ehmub- kui Rank küsib milles asi siis Nora seletab, et see on ta uus tellitud kleit millest Torvald ei tohi midagi teada ning see rahuldab Ranki kui see saladus mida Nora peab. Nora soovi peale läheb Rank Torvaldi kabinetti ja garanteerib Norale, et seniakaua kuni oma saljase kleidiga Nora tegusteb, Torvald välja ei pääse. Toatüdruk selgitab, et mees ei lahku ning jah ta sisenes tagaukse kaudu ja ei lahku enne kui saab prouaga rääkida. Nii siis Nora kes peas ikka korrutab, et see ei või sündida läheb Krogstadi juurde esikuse kohtuma. Nora heidetud oonis käsib Krogstadil kähku teha kuid Korgstad rahulikult räägib, et Nora tõenäoliselt teab, et ta lasti lahti ning, et ta teeb kompromissi kuna tal ehki on väljapressija ja advokaat tal on siiski südant. Kui Nora teda väljakutsub seda näitama tema kolme väikse lapse eest siis Krogstad vastab aga mis tema lapsest saab. Lõpuks juõuab ta oma uue
purunesid ning maja tõusis oma alusmüürilt õhku. Kuid NEMAD olid ikka veel elus. Kahekümne kaheksas peatükk Jaak olid mitmeid aastaid vangitrellide taga veetnud ,kuid lõpuks sai juhuse läbi vabaks .Tallinna tagasi jõudes, sai teada, et ema-isa olid kolinud Kosele ning plaanisid nüüd linna tagasi tulla. Jaak leidis isa vabrikust, sai sealt kodu võtmed ning läks koju pesema. Peatselt suundus ta Pukspuude poole, kus kohtus prouaga. Juhaniga pidi kõik korras olema ja ta pidi varsti oma väeosaga Tallinnasse jõudma. Kumbki ei teadnud aga Virvest midagi proua Pukspuu arvas, et too on äkki Laulasmaale sõitnud. Nii otsustaski Jaak samuti rattaga sinna sõita. Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise. Nimelt oli ta oma poja Aabeliga teel merele
Viimane pomm lendas nii ligidale, et ka selle puumaja aknad purunesid ning maja tõusis oma alusmüürilt õhku. Kuid NEMAD olid ikka veel elus. Kahekümne kaheksas peatükk Jaak olid mitmeid aastaid vangitrellide taga veetnud ,kuid lõpuks sai juhuse läbi vabaks .Tallinna tagasi jõudes, sai teada, et ema-isa olid kolinud Kosele ning plaanisid nüüd linna tagasi tulla. Jaak leidis isa vabrikust, sai sealt kodu võtmed ning läks koju pesema. Peatselt suundus ta Pukspuude poole, kus kohtus prouaga. Juhaniga pidi kõik korras olema ja ta pidi varsti oma väeosaga Tallinnasse jõudma. Kumbki ei teadnud aga Virvest midagi proua Pukspuu arvas, et too on äkki Laulasmaale sõitnud. Nii otsustaski Jaak samuti rattaga sinna sõita. Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise
Viimane pomm lendas nii ligidale, et ka selle puumaja aknad purunesid ning maja tõusis oma alusmüürilt õhku. Kuid NEMAD olid ikka veel elus. Kahekümne kaheksas peatükk Jaak olid mitmeid aastaid vangitrellide taga veetnud ,kuid lõpuks sai juhuse läbi vabaks .Tallinna tagasi jõudes, sai teada, et ema-isa olid kolinud Kosele ning plaanisid nüüd linna tagasi tulla. Jaak leidis isa vabrikust, sai sealt kodu võtmed ning läks koju pesema. Peatselt suundus ta Pukspuude poole, kus kohtus prouaga. Juhaniga pidi kõik korras olema ja ta pidi varsti oma väeosaga Tallinnasse jõudma. Kumbki ei teadnud aga Virvest midagi proua Pukspuu arvas, et too on äkki Laulasmaale sõitnud. Nii otsustaski Jaak samuti rattaga sinna sõita. Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise. Nimelt oli ta oma poja Aabeliga teel merele
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa
annaabi.ee 
