maksimeerivat.(Teadlik turundus 2010) Planeeritud kasumi tagamisele orienteeritud hinnakujunduse korral on eemärk tagada tehtud kulutused investeeringutesse (nt uus tehnoloogia, laod, seadmed) kindla aja jooksul või teenida seatud kasumimäär/summa.(Teadlik turundus 2010) 1.1.2 Kogusele (müügile) orienteeritud eesmärgid Müügi kasvule orienteeritud eesmärgi puhul püütakse jõuda kindla aja jooksul kindla müügikoguseni ühes ajaühikus (nt 10 autot kuus) või kindlate protsentuaalsete näitajateni Turuosa kasvu eesmärgi korral tuleks kehtestada hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada. Niisugune eesmärk tasuks püstitada pigem uute turgude korral, sest stabiilsel turul võib seesugune poliitika esile kutsuda hinnasõdu.(Teadlik turundus 2010) 1.1.3 Konkurentsile orienteeritud eesmärgid Konkrentsile orienteeritud eesmärgid varieeruvad ellujäämisest kuni hinnaliidriks olemiseni.
sagedusi ja protsente Kuidas võrrelda poiste ja tüdrukute eelistusi erinevate firmade poolt toodetud telefonide osas? Võiksime küsida näiteks, millise firma telefone on poiste hulgas kõige enam ja kas see langeb kokku tüdrukute hulgas kõige enamlevinud telefoni tootjaga. Selline küsimusepüstitus suunab meid leidma sagedusi ja nendest lähtuvaid protsente võrreldavate gruppide lõikes. Võrdlev sagedustabel e risttabel Tunnuse väärtuste jaotumise sageduste ning protsentuaalsete osakaalude leidmiseks on kõige otstarbekam kasutada sagedustabelit. Kumma diagrammi valiksid - miks? Andmete kandmine tulpdiagrammile Väga levinud, kuid sisuliselt mittesobiv viis on koostada võrdlev tulpdiagramm võrreldavate gruppide tegelikest sagedustest, mitte protsentuaalsest jaotusest. Samamoodi nagu ei ole ainult sagedustega tabeli põhjal võimalik võrrelda kahe erineva suurusega grupi tegelikke erinevusi, ei aita ka sagedusi kasutav
PPP teooria võrdleb keskmist hinnataset riikide vahel Absoluutne ja suhteline ostujõu pariteet · Absoluutne PPP ja suhteline PPP Absoluutne PPP · Absoluutse PPP kohaselt võrdub vahetuskurss suhteliste hinnatasemetega Suhteline PPP · Suhtelise PPP kohaselt protsentuaalne muutus kahe riigi vahelises vahetuskursis (mingi perioodi jooksul) võrdub antud riikide hinnatasemete protsentuaalsete muutuste erinevusega Fisheri efekt Riigi oodatava inflatsioonimäära tõus (alanemine) põhjustab riigi intressimäärade samaväärse kasvu (alanemise). Miks ostujõu pariteet ja ühehinna seadus tegelikus elus ei kehti? Identsete tarbimiskorvide hinnad mõõdetuna samas valuutas erinevad riikide vahel oluliselt Suhteline PPP on mõningatel juhtudel mõistlik lähend statistikale, kuid selle selgitusvõime
väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks. Rahvusvaheliselt, erinevused rahapakkumise kasvumääras põhjustavad erinevusi suhtelistes hindades. I.Giddy (1994) järgi inflatsioonimäära protsentuaalne muutus (%P) on funktsioon rahapakkumise muutuse (%M) ja tootmise kasvu (%Y) protsentuaalsete muutuste vahest. % P = f ( %M - %Y ) Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse kehtiva hinna tasemega, seda enam vajatakse raha kaubamassi teenindamiseks. Kui rahapakkumine on suurem tootmise kasvumäärast, vahet tasakaalustatakse hindade kasvuga. Uus kaubatootmine nõuab uut, suuremat rahapakkumist. Tulemuseks on, et
Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase. Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase. Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel. konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt) Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutuse suhet, kui teised nõudluse mõjurid jäävad samaks
Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine. Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E >1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinna-muutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, ED on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna see on protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA Tarbimine; Kaalutud tarbimisotsused; Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest.
Miinimumhind e ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu ülejäägi, sest on kõrgem turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast 4.Elastsus Elastsuseks nimetatakse nõutava või pakutava koguse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhtelise (tavaliselt protsentuaalsete) muutuste hindamisel Nõudluse elastsus Nõudluse hinnaelastsus e nõudluse elastsus hinna suhtes on hüvise/kauba või teenuse enda hinna muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ja hinna suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhe/jagatis, kui nõudluse kõik teised mõjutegurid jäävad samaks (ceteris paribus). See mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele.
läbirääkimiste taktika ning otsustada, missuguse hinnakujundusmeetodiga edasi minna. Kasumile orienteeritud eesmärgid- hind peab olema selline mis katab kulud ja annab piisava kasumi. Sellisel firmal peab olema täielik info turu, konkurentide ja teiste hinnakujundust mõjutavate tegurite kohta. Kogusele orienteeritud eesmärgid- Müügi kasvule orienteeritud eesmärgi puhul püütakse jõuda kindla aja jooksul kindla müügikoguseni ühes ajaühikus või kindlate protsentuaalsete näitajateni. Turuosa kasvu eesmärgi korral tuleks kehtestada hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada. Konkurentsile orienteeritud eesmärgid- ellujäämisele orienteeritud hinnaeesmärk peab kindlustama lühiajalise püsimajäämise. 36. Hinnakujunduse mõjurid Hinda ei saa vabalt kujundada, sest sellele avaldavad mõju mitmed ettevõttesisesed ning –välised tegurid. Ettevõttesisesed tegurid on: -ettevõtte eesmärgid ja strateegiad
alarõhk. Ajavahemikke A ja C nimetatakse siirdeaegadeks ning nende pikenemine viitab sellele, et vaba õhuvool pulsaatorisse on takistatud ja massaaz on ebapiisav. Küllalt efektiivse massaazi tagab vähemalt 0,3 sekundi pikkune massaazitakt. Tühilüpsi vältimiseks ei tohiks imemistakti pikkus ületada 0,7 sekundit. Nende väärtuste puhul kestaks kogu pulsatsioonitsükkel ühe sekundi, sellest moodustaks imemistakt 70% ja massaazitakt 30%. Imemistakti ja masaazitakti protsentuaalsete osade omavahelist jaotust pulsatsioonitsüklis nimetatakse taktisuhteks, mis oluliselt mõjutab lüpsikiirust. Mida väiksem on taktisuhe, seda kiiremini toimub lüps (näiteks taktisuhtel 70:30 on lüps ligi 1 minuti võrra lühem kui suhtel 50:50). Enamasti kasutatakse lüpsiaparaatides taktisuhet 70:30 või 60:40 ning see ei tohiks lüpsi kestel olla ebastabiilne, mis kahjustab udarat. Liiga suur taktisuhe kahjustab samuti udara tervist.
Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E >1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinnamuutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, aga elastsuskoefitsient on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna koefitsiendi väärtus on protsentuaalsete muutuste jagatis. 14 p 0 q TR 0 q 15 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1.Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib majandussüsteemi kui tervikut. Ta analüüsib majanduses toimuvaid protsesse ja püütakse leida võimalusi, kuidas piiratud ressursside tingimustes
omaksvõttu, selgeksõppimist ja heakskiitu. Just käitumisnormide omaksvõtt on inimese sotsialiseerumise, tema ühiskonnaga sügavama liitumise alus. Samas rikutakse iga päev norme. Kust aga on piir? Kas hälbivat käitumist on siis võimalik määratleda käitumisviisi põhjal, lihtsalt loetledes need viisid, mis on hälbivad? Hälbiv käitumine on siiski seotud olukorraga. Hälbivust võib vaadata vähemusena, statistilise hälbivusena. Samas on protsentuaalsete piiride määramine keeruline. Kas homoseksuaalsus on hälve? Kas homoseksuaalsust peaks defineerima oma tunde või inimese käitumise põhjal? Keskmiselt 37% meestest on meestega orgasmi saavutanud. Seega kui kõik nad oleksid homoseksualistid, siis kas nad oleksid hälbivad? Samas ollakse sellega tihti n-ö sundolukordades (nt vanglad). On kolmaski alternatiiv biseksuaalid. Samas on ka ajalooline suhtumine olnud erinev. 2. Läbi kultuuri - kultuuriliste erinevustega seoses
Tarvis on ka normide sisemist omaksvõttu, selgeksõppimist ja heakskiitu. Just käitumisnormide omaksvõtt on inimese sotsialiseerumise, tema ühiskonnaga sügavama liitumise alus. Samas rikutakse iga päev norme. Kust aga on piir? Kas hälbivat käitumist on siis võimalik määratleda käitumisviisi põhjal, lihtsalt loetledes need viisid, mis on hälbivad? Hälbiv käitumine on siiski seotud olukorraga. Hälbivust võib vaadata vähemusena, statistilise hälbivusena. Samas on protsentuaalsete piiride määramine keeruline. Kas homoseksuaalsus on hälve? Kas homoseksuaalsust peaks defineerima oma tunde või inimese käitumise põhjal? Keskmiselt 37% meestest on meestega orgasmi saavutanud. Seega kui kõik nad oleksid homoseksualistid, siis kas nad oleksid hälbivad? Samas ollakse sellega tihti n-ö sundolukordades (nt vanglad). On kolmaski alternatiiv biseksuaalid. Samas on ka ajalooline suhtumine olnud erinev. 2. Läbi kultuuri - kultuuriliste erinevustega seoses
annaabi.ee 
