Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. http://www.youtube.com/watch?v=Wvo-g_JvURI&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=p5wuzk9iQ4Y&feature=related http://rutube.ru/tracks/1949472.html?v=58191fcea75db32fc244f00c61c4e9ec kaneelisaiade retsept: http://www.perenaine.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=361:kaneelisaiad&catid=8:magusad-
1900-1910 aastate mood... Marianna Soengud... Säbrulised, kuid lopsakad Kunstjuuksed Gipsoni tüdruk Juuksed üleskuhjatud Juuste harjamine Juukse värv Välimus... Ripsmed Suured kübarad Juuste lokimine Peapaelad Näohooldus Tukad Figuur... S-kujuline Rinnad Kael Riietus ja ehted... Karusnahad Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell Ning veel mõned pildid... Kasutatud allikad... www.victorianalady.com/accessoriesmuseum1.htm www.google.ee http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1900-1909-mood-ja-soengud/ Täname tähelepanu eest... Lõpp
LAUREN KLEIN PRADA Päritolu Prantsusmaa Prantsus Prantsusmaa Itaalia USA Itaalia Itaalia maa maa Algus 1909 1946 1962 1946 1968 1978 1913 aasta AASTAD 19001910 Naiselik ja graatsiline aeg Palju ühist 18.sajandi moega Ideaaliks küps naine S-figuur Lapsed korsettides Valitses karusnahk Prossid, kõrvarõnged ja rinnaesisele kinnitatud kell. AASTAD 19101920 I maailmasõda (1914-1918) muutis naiste moodi. Kleidid ulatusid põlvedeni Hobble skirt Chaneli idee – lihtsus lööb! Spordirõivad Hobble skirt AASTAD 19201930 Vabalt langev särkkleit. Jalad paljastatud Läbipaistvad kangad, napid kaunistused Nooruslik, sportlik, poisilik, hea väljanägemine
• Valem: Al2(SiO4)(F,OH)2 FÜÜSIKALISED OMADUSED • Tihedus: 3,49...3,57 g/cm3 • Kõvadus: 8 (etalonmineraal) • Läbipaistev • Läige: klaasiline • Värvus: Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. AVASTAMISE AJALUGU • Topaas leiti esmakordselt Punases meres oleval Topazose saare pealt, vanade kreeklaste poolt. KASUTUSALAD Ehted: • Sõrmused • Prossid • Kõrvarõngad • Kaelakeed Meditsiinis: • Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. SUUREMAD ESINDAJAD • Aurangzebi topaas, mille mass on 157.75 karaati • Ameerika kuldne topaas, 22,892.5 karaati KIVIMIKASUTUS IIDSEL AJAL • Vanad kreeklased uskusid, et kivi annab neile jõudu. Aastasadu uskusid Indias elavad inimesed,
Dolomiidist esemed Third level Kadakast esemed Fourth level Sepistatud nagid, numbrid, naelad Fifth level Merevaik Muhu sussid Eesti lipud, lipuvärvides paelad, prossid Pihlakast ehted Etno kotid, sokid Mida soovitame turistil Eestist kaasa osta Linased linikud (100*40cm 24) Click to edit Master text styles Viltmütsid (27) Second level Kadakast kuumaalused (5,5014) Third level Keraamilised savikruusid (suured 12,
tervet ajaloost, et kõrvale ei saa end hoida inimesed kui kohal Surm on, nagu siin kõik näha võime. '' Järgneb Surma pöördumine surelike poole ning Surma ja surelike vaheline dialoog. Hõbedast leidus muuseumis:Gildide hõbedat, Kirikuhõbedat (mida on Eesti muuseumide kogudes väga vähe alles),Mustpealde vennaskonna hõbedat. Olid väga ammusest ajast säilinud hõbedast nõuad, märgid, karikad, prossid ja muu vajalik. Esemed on tehtud väga hoolikalt ja on imepisikeste nikerdustega. Mõndadesse esemetesse on ka kulda listatud, mis annab asjale hoopis huvitavama välimuse. Tallinna Mustpeade vennaskond tekkis keskajal vallaliste kaupmeeste ja kanla sellide ühingusse. Esimest korda on vennaskonda allikates nimetatud 1400. aastal. Oma nime said nad mustanahalise Püha Maritiese järgi, kelle pead on ka vapil kujutatud. Kirik ise on võimas, sambaste ja väga kõrgete seinadega
*Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. *Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku. Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur- Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. Viikingid *Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. *Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri.
Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal II vaatus (1899- u. 1909 mainitud.) Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900) Tegelaseks põhiliselt Mart, kes lõpetab kooli (13) ja ei taha edasi õppida, tahab lukussepaks minna tööle. Lõpuks läheb, joovad Jakobiga bossi viina ära, tuleb pahandus. Eeva ja Jüri vahel on tüli, prossid lähevad ära, uued naabrid on Tähvre oma naisega, kellega Jüri kord tänaval kohtus ja kellele oli raha andnud. Eeva kuuleb naistelt ,et Anni on niisugune naisterahvas ja märkab ,et Jüri end ilusamaks on hakanud tegema. Jüri tegelikult Eeva pärast pingutab, kardab teda teisele kenamale mehele kaotada, aga Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad
Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid. Samad käsitöölised võisid teha vastuvõttude anumaid kullast ja hõbedast, mis on leitud kuninglikkudest hauakambritest Etuurias ja Lazios. Sissejuhatus Referaat räägib etruskidest, täpsemalt nende rõivastusest, jalanõudest, soengutest ja ehetest. Ehete teemat käsitlen ka veidi pikemalr, räägin erinevatest tehnikatest ja mida ehted tähendasid. Selle
kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad Jalatsimood - kontsa kõrgus ning kingapealse ja -nina vorm - muutus aeg-ajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega EHTED Ehteid oli palju Kuld, hõbe, vääriskivid (rikkalik valik), antiigi eeskujud, mütoloogilised teemad, prossid, ripatsid, kaelakeed, sõrmused, peaehted, pärlid Lehvikud Taskurätid NAISED Pikk ja kitsas nina Rüht pidi olema sirge Keskmine kehaehitus - ei tohtinud olla peenike ega ka paks Rääkides tohtis paista 4-5 hammast Väike ja korallpunane suu Otsaesine pidi hõivama daami näost Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu JUUKSED Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päikesega pleegitades
Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. Se e lasti toast välja
Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus,
Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli Linnakodanikel kuni 12 tolli Õukondlastel kuni 24 tolli Kinganinad topiti täis jõhve või pandi sinna vaalaluust plaat. Et käia saaks, kinnitati kinganinad ketiga põlve külge. EHTED Sõrmused, prossid, sõled, vööd, peakaunistused, kuld, pärlid, funktsionaalsed, kroon, religioossed sümbolid, pitsatsõrmus Ehete asemel tehti riietele ka tikandeid Hilis gootika - Ehteid kanti palju: paelad kellukestega, kaelakeed kuldsest ja emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20. Vöö küljes rippusid harjad, amuletid, rahakott jne. JUUKSED NAISED Soengutest olid enam levinud kaks pikka patsi, need võisid olla üles keeratudja paeltega
Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit ja pliivalget, et seda saada. Põsepunaks ja huulevärviks kasutati punast ookrit ja silmi meigiti segudega, mis põhinesid söel või animoniilil. Mõned kosmeetika tooted oli mürgised. Naised kasutasid ka ehteid. Tihti kanti kõrvarõngaid, käevõrusid ja kaelakeesid. Enamus ehteid tehti odavast pronksist ja vahel ka klaasist. Paljudel naistel olid kõrvad kõrvarõngaste jaoks augustatud. Neil olid ka ehitud prossid, mis hoidsid riideid üleval. Pereliikmete ülesanded Pereisa korraldas perekonna kõige tähtsamaid asju ning talle allusid naine, lapsed, majateenijad, samuti täiskasvanud pojad oma perekondadega. Pereisal oli ka õigus pereliikmeid enda äranägemise järgi karistada ja tema õigekspidamisel isegi tappa. Pereisa õpetas ka enda lapsi. Pereema hoolitses majapidamise eest, õpetas ja kasvatas oma lapsi ning juhendas orjade tööd
mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas.
Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene omadega. Need olid enamasti valgest või triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel peeti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende kampsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera
Darost. Esialgselt võisid need olla punaseks või mustaks värvitud. http://www.harappa.com/indus/77.html Palju esemeid nii Harappast kui Mohenjo Darost kullast ja ahhaadist. Ülemises servas kullast sepistatud ribad, mida kanti ümber pea. Samuti käevõrud, kaelakeed, ripatsiga kaelaehted, sõrmused, kõrvarõngas, koonuselised juukse ornamendid ja prossid. Selliseid ehteid ei maetud surnutega koos vaid pärandati põlvest põlve. Ning need leiti peidetuna rikaste kullaseppade ja kaupmeeste kodudesse. http://www.harappa.com/indus/79.html Naised kandsid hulgaliselt käe- ja jalavõrusid, mis olid enamasti tehtud merikarpidest või olid keraamilised aga mõnikord ka metallist. Samuti ohtralt kaelakeesid, valmistatud kaunitest kividest, näiteks: punane ahhaat, karneoolid ja roheline siugkivi. Ainsaks riietusesemeks
kasmiirsallid). Talvel vateeritud ja karusnahaga äärestatud peleriin rotond ja karusnahast muhv. Lisandid. Kindad - sõltuvalt varruka pikkusest kas pikad, poolpikad või lühikesed, materjaliks tekstiilid või õhuke nahk. Kindaid kanti ka ballil ja teatris, pidulikud kindad kaunistatud tikandite või kalliskividega. Päevavari - heledatooniline, pitside, volangide või narmastega kaunistatud. Palju ehteid: pärlid, kaelakeed, ketikesed, medaljonid, rippuvad kõrvarõngad, prossid, pandlad, diadeemid, dekoratiivsed kammid, rinnanõelad, juuksenõelad, sõrmused (ka külgedel ja enam levinud sute ("schute") kübar - laia madala vastu kõrvu surutud, rikkalikult kaunistatud sulgede,kinnaste peal), käevõrud. Kanti ka odavatest materjalidest ehteid (poleeritud terasest,värvilisest klaasist, portselanist). Jalatsid osaliselt nähtavad. Madalad kingad või pahkluuni ulatuvad, nööritud, väikese kontsa ja terava ninaga kingad
Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku. Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. · Viikingid Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri.
kangaid, kollast ja roosat värvi. Töö juures loobuge lendlevaist ja liibuvaist kleitidest, puhvis varrukatest, paksudest mohäärkampsunitest, liigsetest detailidest, odavatest materjalidest. Pluuse kandke seelikute ja pükste peal, iga liiki jakid ja vestid olgu piisavalt pikad. Ühevärvilised rõivad mõjuvad alati hästi. Tume sukk teeb jala saledamaks, paljudes töökohtades aga nõutakse ihuvärvi sukki. Prossid-preesid, kõrvarõngad, kaelakeed, rätikud-sallid tõmbavad pilke näole ja kaelale. Vältige avarat dekolteed. Vältige liiga pikki lõhikuid seelikul ja kleidil. Vältige tööl spordirõivaste kandmist. Mis teisi häirib, paneb neid nina kirtsutama? Pesematus. Elementaarse maniküürita küüned. Määrdunud, plekilised rõivad; võidunud kuue-, kostüümi- ja mantlikraed. Puuduvad nööbid, rikkis lukud, rebenenud õmblused.
annaabi.ee 
