· Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele. · PNS aferentne (sensoorne) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i. (Retseptorite liigid: eksteroretseptorid keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid erinevates elundites meie kehas informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid lihastes, kõõlustes, sidemetes info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) (Aferentsete neuronite kehad on ganglionites). · PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem informatsiooni suunamine KNS- ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. · PNS eferentne osa: autonoomne (vegetatiivne) ns Informatsiooni suunamine KNS-ist
valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke
Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele. Sümpaatiline NS:
väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele. Perifeerse närvisüsteemi sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi. Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid: 1. eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast 2. interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast 3. proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Sensoorsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses. 1 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
Lateraalne Retsiprookne Üks keskus piirab teise tööd Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (Kasutusel lihastes) 13 Meeleelundid 57 13.1 Retseptorid Retseptor Asukoht Enteroretseptor Sisekeskkonnas (arterid, magu jne) Proprioretseptorid Liigestes, lihastes, kõõluses, nahal Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse
postsünaptiliseks potentsiaaliks sünaptilises ühenduses närvirakuga Retseptorite liigitus lähtuvalt asukohast: · eksteroretseptorid asuvad keha välispinnal või selle läheduses ning on suunatud välisest keskkonnast pärinevatele stiimulitele · interotseptorid e vistseroretseptorid asuvad veresoontes, siseorganites, lihastes ja närvisüsteemis ning jälgivad keha sisekeskkonda · proprioretseptorid asuvad lihastes, kõõlustes, liigestes, sisekõrvas ning reageerivad muutustele keha asendis, lihaste pikkuses ja pinges ning liigeste asendis ja liikuvuses Retseptorite liigitus lähtuvalt stiimuli tüübist: · mehaanoretseptorid retseptori deformatsiooni, venituse või painutuse tundlikkus puudutus-, surve-, vibratsiooni-, propriotseptsiooni-, kuulmis-, tasakaaluaistingute ning veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul
34 RETSEPTOR – on sensoorsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi. 1) Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) 2) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) 3) Proprioretseptorid- võtavad vastu erutusi lihastest ja kõõlustet. SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS – ühendus neuroni ja lihase vahel
Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) Proprioretseptorid-lihastes kõõlustes olevad sensoorsed närvirakud. SÜNAPS neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 70 NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS (joonis)
Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) Proprioretseptorid-lihastes kõõlustes olevad sensoorsed närvirakud. SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS – (joonis) REFLEKS – on vastus ärritajale mida antakse läbi närvisüsteemi. Erutus kulgeb mööda refleksikaart.
Maali-Liina, jaanuar 2012 Adaptsioon sensorites- erutuse vähenemine aja jooksul muutumatu tugevusega ärriti korral.On kiiresti ja aglaselt adapteeruvad sensorid. Toonilised retseptorid adapteeruvad aeglaselt. Saadavad KNS-i signaale nii kaua, kui stiimul kestab. Tavaliselt retseptorid, mis jälgivad parameetreid, mis peavad keha poolt püsivalt kontrollitud olema. Nt mõned proprioretseptorid, rõhutundlikud baroretseptorid. 3 8 Faasilised adapteeruvad kiiresti. Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas
Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne.
Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne.
1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb: 1)Sümp osa *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;
annaabi.ee 
