säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes
Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (teiste organismide ligi meelitamiseks). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. Lisaks sellele saavad plastiidid ka üksteiseks üle minna. Taimerakkude tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid), mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust, on veidi lüsosüümide sarnased. Raku vananedes vakuoolid liituvad ja moodustub üks suur tsentraalvakuool. Neil on mitmesuguseid ülesandeid
fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplasti ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet - stroomat.
Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. TAIMERAKK *ümbritseb rakukest- kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine. *koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. * KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan. LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks. KROMOLAST sisaldavad pigmente kollasest tumepunaseni. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid.Tsentraalvakuool= väikesed vakuoolid vananedes kokku. Vakuoolid on eelkõige veemahutid SEENED Seened on heterotroofid. Seentel on tuum. Kest on kitiinist. VAATA RAUDWARA!
Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest Etioplastid – pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Strooma, tülakoidid, graan Kromoplastid Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin
Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid 3. kromoplastid NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. TAIME JA LOOMARAKK Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem. Vakuooli ülesanded: 1. veetalletajad 2. sinna kogunevad varuained 3. jääkained, mürgised ained 4. sisaldavad loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid SEENED
plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: proplastiidid etioplastid kloroplastid - strooma, tülakoidid, graan kromoplastid leukoplastid - elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastd Proplastiidid ja etioplastid kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbivatest kehakestest proplastiididest pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavd etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme, ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti - klorofülli, vähem teisi pigmente
Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad: Kromoplastid (karotinoidid), kloroplastid (klorofüll annab värvuse), leukoplastid (värvusetud) Kromoplaste leidub õites ja viljades. Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks
Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll
ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on lihaskoes rohkem kui epiteelkoes, sest neil on kontraktsioonifunktsioon (tõmbuvad kokku, tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest. Vastavalt värvusele jagunevad plastiidid: 1) leukoplastid värvusetud; asuvad juurtes, viljades ja seemnetes; neil on varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on
Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist, mille tulemusena moodustub ATP. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. Pigmendisisalduse alusel jaotatakse plastiidid 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged). Plastiidid saavad alguse proplastiididest, nad võivad ka üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel) ja kloroplastid kromoplastideks (lehtede värvumine sügisel). Ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud
Plastiirid on taimede iseloomulikud taimeorganellid ja nende valik on kloroplast, kromoplast, jodoplast, leukoplast, proplastiid. Kloroplastid on seal, kus taim on läbipaistev. Kloroplastides toimub forosüntees, millest taim saab glükoosi. Kuna kloroplasti pinnalt peegeldub tagasi reoheline valguskvant, siis vastav osa on rohelistvärvi. Jodiplastid ja kromoplastid annavad taime õitele ja lehtedele erinevaid värvusi. Leukoplastis on taimede varuained, proplastiididest teeb taimerakk just sellise plastiidi, nagu tal parasjagu vaja läheb. Mitokonder on energia tegutsemise masin, mida on rakus vähemalt kaks tuhat. Transpordiks kõrgemad rakud ei kasuta vaba liikumist vaid torusid. Terve rakk on vastavaid siledat toruvõrgustikku täis ja selles liigub aine täpselt sinna, kuhu vaja. Tsentrosoomi läheb vaja raku paljunemise momendil, mil selle organelli tõmbevalgud transpordivad DNA kokkukeeratud üksusi- kromosoome. Loomarakk.
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ
DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid. Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid on punased, kollased, oranzid. Nende tülakoidides on karotinoidid, mis nende värvuse tagab. Annab õitele värvuse, mis meelitab ligi. 3. Kloroplastid on rohelised ja nende värvuse annab klorofüll
Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool. Võtab suurema osa raku sisemusest. ÜLESANNE raku siserõhu ehk turgori säilitaja. Rakukest Raku membraani ümber on rakukest, mis koosneb tselluloosist. ÜLESANNE · Kaitseb · Toestab · Ainevahetus · Ehituslik · Plasmoväetide ehk plasmotestide abil liiguvad raku ained ühest rakust teise. Nad ühendavad kahte rakku. Plastiidid Nad saavad alguse Proplastiididest, millest saavad kujuneda kolme tüüpi plastiidid: 1. Kloroplastid roheline klorofülli sisaldavad organelli ülesanne on fotosüntees. Vartes ja lehtedes kõige rohkem. 2. Kromoplastid pruun, kollane, oranz, punane ligimeelitav funktsioon viljadelevitajatele. Õites, lehtedes sügisel, viljades. 3. Leukoplastid värvusetud varuainete säilitamine. Juurtes - mugulates, viljades. Taimerakus ei ole tsentrosoomi
Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest -- proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplasti (joonis) ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet -- stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised -- tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses
· Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile
2. Ülesanded - põhiülesanne fontosüntees, kus valgusstaadiumi eest vastutab sisemembraanistik pigmentidega ja pimestaadiumi eest strooma ensüümidega. 3. Arv. Kloroplastid esinevad vaid valgusele eksponeeritud taimerakkudes. Tavaliselt ühes rakus paarikümnest sajani. Arv sõltub: taimeosade valgustatusest; koetüübist (sammaskoes rohkem, kobekoes vähem); rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) 4. Paljunemine a) tekivad proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) tekivad teistest plastiididest: kromoplast - kroroplast (porgandisäilitusjuure ülemine osa muutub roheliseks valguse käes); leukoplast - kloroplast (kartulimugulad valguse käes rohelised, tekib 2 mürgist alkaloidi - solaniin ja sakoniin) c) paljunevad ka pooldumise teel 5. Päritolu. pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse
Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed. * Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed tsütoplasmas, mis tekivad samuti Golgi kompleksist ja sisaldavad vett, varuaineid ja ka jääkaineid. Sisaldavad pigmenti, lõhnaaineid ja mürke. Noores rakus on mitmeid vakuoole, vanas rakus liituvad suureks tsentsaalvakuooliks. * Plastiidid- omased ainult taimerakule, 3 tüüpi, neid moodustub rakku pidevalt juurde proplastiididest. * Kloroplastid- keerulise ehitusega 2membraansed rakuosad. Klorofüll on pigmentaine, mis käivitab fotosünteesi. Taime pealmistes osades on kloroplastid. * Kromoplastid- lihtsa ehituse ja punase-kollase pigmentaine sisaldusega. Karotinoidid- pigmentaine kogumikud. Kromoplaste paikneb palju taime viljades ja õites. Annavad neile värvust. Kloroplastidest võivad moodustada madalate temperatuuridel kromoplastid.
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid.
raku suurus, bioloogiline aktiivsus. (sammaskoes rohkem kui kobekoes), valgustatus, raku suurus. 4. Arv rakus: ~mõnisada 4. mõnikümmend Plastiidid taimerakus: Plastiidide erivormid. Proplastiidid väikesed eristumata plastiidid, mille lõplik kujunemine määratakse: a) raku geenide poolt b) koetüübi poolt c) väliskeskkonna tingimuste poolt NB! Proplastiididest arenevad kõik teised plastiidid, aga tagasi arengut pole! Kloroplastid roheline pigment klorofüll, kollane, oranzpunane (karotinoidid). Kloroplastide sisemuses kotjad moodustised lamellid (vt joon 3.38) Plastiidid võivad teatud tingimustes üksteiseks üle minna! Va proplastiidid! ÜL fotosüntees 15
ribosoomid, oma valkude sünteesisüsteem. Ülesanne: Põhiülesanne fotosüntees. Valgusstaadiumi eest vastutab sisemembraanistik pigmentidega. Pimestaadiumi eest vastutab strooma ensüümidega. Arv: Kloroplastid esinevad vaid valgusele eksponeeritud taimerakkudes. Arv paarikümnest kuni sajani. Kloroplastide arv sõltub: a) Lehtede valgustatusest b) Koetüübist c) Rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) Paljunemine. Kloroplastid tekivad: a) Proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) Teistest plastiididest: · Kromoplast kloroplast · Leukoplast kloroplast (kartulimugulad valguse käes) c) Paljunevad ka pooldumise teel Päritolu: Pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete rakkudena, mis asusid elama teistesse rakkudesse. Kromoplastid: Sisaldavad karotenoide, ksantofülle. Täidavad signaalset funktsiooni. Sisaldub:
etioleeritud taim- pimedas kasvanud taim, varred pikaks kasvanud, lehtede pindala väike, kõverdus. de-etiolatsioon- kui pimedas kasvanud taim panna valguse kätte, lehed muutuvad suuremaks ja kõverdus kaob, varred ei kasva pikemaks enam, etioplastide muutumine kloroplastideks, rohelise värvuse teke (klorofülli süntees) 35. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid valguses kloroplastid tekivad proplastiididest või etioplastidest kui on tegemist pimedas kasvanud taimedega. etioplastides on pool.kristallsed tuubulite (vesiikulite) read, mis valgustamisel nö muudavad end tülakoidideks.Ehk ta lon nn prolamelaar keha (PLB), osaleb karotinoidide stabiliseerimises? Proplastiidides on vaid sise ja välismembraan ja kloroplastiks muutumine algab vesiikulite moodustumisega. 36. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks
valkude sünteesi määramine. Nagu mitokondriteski on kloroplastides oma ribosoomistik(kindlustab valkude sünteesi). Kloroplastide ülesanded : * fotosüntees(seenlill ei fotosünteesi). jaguneb : a) valgusstaadium - nõuab valgust, toimub sisemembraanistikul( seal on klorofülli molekulid). b) pimedusstaadium - toimub nii valguses, kui ka pimeduses. Pimedusstaadiumi eest vastutavad stroomas leiduvad ensüümid. Kloroplastide jagunemine : 1. arenevad proplastiididest. 2. kujunevad teistest plastiididest välistingimuste mõjul. 3. paljunevad jagunemise teel. Tingimused, mis mõjutavad kloroplastide arvu rakus : *valgustatus *sõltub koe tüübist(sammaskoes on enimkloroplaste) *taime kasvamiskohast. (varju ja valguslembesed taimed.) Plastiidide üleminek : 1. viljade küpsemisel(kloroplastid -> kromoplastid) 2. porgandi säilitusjuures, mis ulatub mullast välja (kromoplastid -> kloroplastid) 3. Kartulimugulates valguse toimel
annaabi.ee 
