Vaimne ja füüsiline sõltuvus Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvus algab proovimisest, sellele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel uimasti kuritarvitamine ning siis juba sõltuvus. Uimastitest tingitud sõltuvus jaguneb kaheks – vaimne ja füüsiline sõltuvus. Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tahe uimastit uuesti proovida ning hangitakse uus ja suurem kogus. Vaimne sõltuvus võib olla hullem kui füüsiline, sest seda on raskem ära tunda, endale tunnistada ja sellele vastu seista
juba veidike rohkem. On inimesi, kellele hakkab purjus olek meeldima ja nad murduvad. Ma arvan, et kõik on näinud alkoholist tingitud olekut, kus inimene ei suuda ennast kontrollida. Tänavatel on näha liikumas täiskasvanuid, kes on enda elu ära rikkunud tänu alkoholile. Põrgujoogil, nagu rahvas seda kutsub, on ka tagajärjed. See kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ja väga halb enesetunne ehk pohmell. Parem on hoiduda ka proovimisest, sest siis on kindel, et ei teki sõltuvust. Maailmas valitseb ka hasartmängusõltuvus. Sellest on väga raske välja tulla. Kasiino on vaenulik koht. Inimene läheb mänguautomaadi juurde, paneb raha masinasse, ja ei võida midagi, kuid proovib uuesti. Pärast esimest võitu tekib soov veel raha saada ja nii algabki sõltuvus. Mõni arvab, et ta võidab rohkem raha, kui kulutab, kuid lõpuks selgub kurb tõsiasi, et polegi enam midagi kulutada
teadusliku informatsiooni läbivaatamist, et kuigi kanep ei ole absoluutselt ohutu, on selle ohtlikkusega tugevasti liialdatud. Pärast seda on sooritatud tuhandeid uuringuid inimeste, loomade ja rakukultuuridega. Mitte ühelgi juhul ei ole leitud dramaatilisi erinevusi 1972.a komisjoni tulemustest.1995. aastal võtsid Briti meditsiiniajakirja The Lancet toimetajad 30 aastat uuringute tulemused kokku nii:" kannabise suitsetamine,ka pikaajaline,ei ole tervisele kahjulik." UIMASTITE VARASEST PROOVIMISEST NOORTE HULGAS Eestis on ebaseaduslikult narkootikumid võrdlemisi uus nähtus,kuid viimastel aastatel on uimastite katsetamine ja tarvitamine üha enam levinud,ahvatledes ennekõike noori.Uimastite tarbimise laia leviku tõttu on noorte tervishoiu arendamine muutunud eriti tähtsaks. Siinses töös, mis põhineb Tallinas elavate noorte seas korraldatud uuringul, jälgitakse uimastite kasutamist varases eas katsetanute hulgas.
ranget enesedistsipliini. Nagu on öelnud tuntud Ameerika kirjanik Mark Twain: "Suitsetamisest loobumine on imelihtne. Tean, sest olen seda tuhandeid kordi teinud." Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist - narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Väga kange ja ohtlik uimasti, millest jääb kiiresti väga tugevasse sõltuvusse, on heroiin. Heroiini kasutatakse enamasti murede peletamiseks ning see tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end tavalisena tunda. Samasuguse mõju saamiseks läheb vaja aina suuremaid koguseid
suuremaidki sigadusi. Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus? Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist: narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Jätkem need isikud omale seisukohale. Olen lugenud, et Hollandis on kanep (väikestes kogustes, kuid siiski...) legaalne ja sellega seoses pole mingeid suuri probleeme. Tundub, et ei kehti ''andsin sõrme, võttis terve käe'' sündroom. Mingi mõnuaine legaliseerimisel tekiks alguses kindlasti suur buum, kuid see taanduks, kuna asi on muutunud nii igapäevaseks nagu suitsetamine või alkohol, mis tekitavad vähem kära
tuju. Sellega enam nalja ei ole ja kui sa võtad üledoosi, võid ka ära surra. Koolides, eriti algklassides, käiakse tutvustamas neid vahendeid ja ka seda, kui ohtlikud need on tervisele ja eriti noortele inimestele. Sellegi poolest lapsed ei kuula ja esimest korda tarvitatakse neid kas pidudel või tänaval. Lapsed lihtsalt ei mõista nende ohtlikust ja nad mõtlevad, et mis see üks kord ikka teeb - ainult proovin. Sõltuvusse satutaksegi proovimisest ja lõpuks lihtsalt pead seda ainet saama, sest sul on meeletud valud, mida leevendavad ainult narkootikumid. Stressi esineb tänapäeva noorte seas suhteliselt palju, eriti heade õpilaste seas. Seda sellepärast, et õpitakse liiga palju ja vaevatakse oma aju nii ära, et ta lihtsalt ei võta enam informatsiooni vastu. Kui on mitu kontrolltööd päevas, siis õpitakse kõigeks ja lõpuks sul lihtsalt ei jää enam midagi meelde. Siis, kui sa teed järgmine päev tööd, siis sul oleks aju
olla ka nii, et teistpidi tehes oleks tegevus palju efektiivsem. Selliseid kannapöördeid ei tohiks karta, vaid neid peab proovima. Sellele aitab kaasa usk. Usk enda võimekusse ja suutlikusse. Nagu on öelnud Richard DeVous: ,,Ainukesed asjad, mis on inimese ja tema eesmärkide vahel on [soov] seda proovida ja [usk], et see on võimalik". Ei tohi mõelda, et ma ei saa hakkama. Edukad on need, kes usuvad endasse. Kõigele lisaks tuleb oskus. Oskus millegagi tegeleda tuleb katsetamisest, proovimisest ja läbikukkumistest. Kõigiks nimetatutest tuleb olla valmis ja mitte lüüa käega peale esimest läbikukkumist. Läbikukkumine annab küll valusa, kuid vägagi meeldejääva kogemuse ja 3 selles tuleb näha õppetundi ja saada innukust, et püüelda paremuse poole. Selleks, et teha asju paremini, peab olema valmis pingutama ja mugavustsoonist välja astuma.
tingivad suuremaid karistusi või et narkootikumid on nende tervist kahjustavad, neile on seda korduvalt öeldud ja nad ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Tegin seda ise korduvalt kuna oli soov aidata noorel neist probleemidest välja saada aga kas sellel öeldul oli tegelikult mõtet? Seda küsimust jäin endalt korduvalt küsima. Oma tööst lähuvalt ei saa ma selliseid noore tegevusi takka kiita, aga ilmselgelt pole need noored peale minu loengut oma käitumist parandanud. Proovimisest saab tarvitamine ja sellest omakorda kuritarvitamine ja sõltuvus. Ükski noor ei usu iseenda jäämist sõltuvusse, kuid osa paratamatult jäävad. Regulaarse uimastitarvitamise tulemus on ebastabiilne psüühika, alanenud töövõime ja raske toimetulek oma edasise eluga (Eik, Riskikäitumisega noor). Seega ei saa ka väita, et noorele pole vaja öelda, et uimastid on kahjulikud, kuid ma mõistan, et noor vajab pikemaajalist tuge, et oma elu muuta.
pole kuhugi kadunud, näides sageli veel hullemad kui enne. Müüt: Uimastisõltuvus on inimese enda vaba valik. • Uimastite tarvitamine võib olla inimese enda otsustada, kuid seda mõjutavad ühiskonnas kehtivad normid ja väärtused. Uimastite järjepidev kasutamine muudab vähehaaval nii tarvitaja keha kui ajus toimuvaid keemilisi protsesse. Ühel hetkel ei ole tarvitajal tegelikult enam valikut: uimastite proovimisest alguse saanud (kuri)tarvitamine on muutunud sõltuvuseks. Sõltuvus on tõsine krooniline haigus, mida saab küll leevendada ja kontrolli all hoida, kuid mitte täielikult välja ravida. Müüt: Kanep ei tekita sõltuvust. • Paljud inimesed usuvad, et kanep on isegi tubakast vähem kahjulik ning selle kasutamine peaks olema seadusega samamoodi lubatud nagu sigaretid ja alkohol. Samas on tõestatud, et kanep siiski tekitab vaimset sõltuvust
iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt hävitav. Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Aastatega tekib suur kogemus ning hea inimeste tundmine. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Kui inimene, kuuludes mõnuainetest sõltujate hulka, tahab loobuda uimastite tarvitamisest, siis kaasneb sellega kaks otsust. Ainetest loobumine tähendaks loobumist ka vanadest sõpradest. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud
öeldes põgeneda iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt häitav. (Daniel Mark Wahl, Ellu Eik 1998) Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. (Laas, 2000: 3) 5.1 Sõltuvus ja selle liigid
Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus? Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist: narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses. Kiputakse ikka ütlema, et esimesest proovimisest jääd sõltlaseks, kuid kunagi ei täpsustata ainet ega selle kogust. Jätkem need isikud omale seisukohale. Olen lugenud, et Hollandis on kanep (väikestes kogustes, kuid siiski...) legaalne ja sellega seoses pole mingeid suuri probleeme. Tundub, et ei kehti ''andsin sõrme, võttis terve käe'' sündroom. Mingi mõnuaine legaliseerimisel tekiks alguses kindlasti suur buum, kuid see taanduks, kuna asi on muutunud nii igapäevaseks nagu suitsetamine või alkohol, mis tekitavad vähem kära
manustanud. «Me saame aru, et nad pole joonud alkoholi, vaid tarvitanud ka midagi muud. Ent mida, seda ei suuda me välja uurida. Niipea kui lapsed tulevad teadvusele, on neil suu lukus,» ütleb dr. Vehm, kelle sõnul praeguste noorte käitumismall erineb tugevasti mõne aasta taguste omast. «Siis oli neil sageli häbi, kui alkoholimürgitusega meie juurde sattusid. Nüüd tuntakse tihti peaaegu et uhkust.» MEELEMÜRKIDE TARVITAMISE PSÜHHOLOOGILINE TAUST 1. Proovimisest sõltuvuseni Meelemürkide tarvitamine võib toimuda mitmes vormis: Proovimine - üksik(ud) kogemus(ed). Tarvitamine - aine pruukimine teatud kindlatel juhtudel, mis on antud kultuuripiirkonnas respekteeritud (Nt. meie kultuuris alkoholi tarvitamine tähtpäevade, pühade, matuste jne. puhul, nn. tervisenaps jne.). Tavaliselt seostuvad sellega ealised ning seisundi ja mõnikord ka sooga seotud piirangud (keeld alaealisuse, raseduse ja mõne haiguse puhul)
Narkosõltuvus. Uimastid on psühhoaktiivsed ained, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Depressandid 5 alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin. Stimulandid kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin Hallutsinogeenid: marihuaana, LSD, meskaliin Narkosõltuvuse tekib tavaliselt uimastite tarbimise tagajärjel. Kõik narkootilised ained tekitavad sõltuvust. Nagu enamus sõltuvuste puhul saab asi siin ka alguse proovimisest. 5 http://www.narko.ee/mis-on-narko/ (18.03.17) Seletatud lahti, mis on depressandid, stimulaatorid ja hallutsinogeenid., 8 Sõltuvushäired Tavaliselt on esimene proovimine teismeeas 15-25 aastaselt ja kergem narkootikum, üldjuhul kanep. Proovitakse kas sõprade õhutusel, soov ennast kehtestada ja maksma panna, kodustest probleemidest eemale põgenemine aga ka põnevusest. Kui see üks ja
Võib oletada, et mida tihedam on koostöö, seda kiiremini ja paremini jõutakse teenuseid osutavate asutuste poolt inimese jaoks parima lahenduseni. Väga sageli vajab klient mitme spetsialisti abi. Ühe näitena võin tuua olukorra, kus nooruk tarvitab pidevalt narkootikume (kanepit). Oma tööst tulenevalt tahtsin noorele öelda, et narkootikumid on tema tervist kahjustavad, kuid seda on talle korduvalt öeldud ja noor ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Proovimisest saab tarvitamine ja sellest omakorda kuritarvitamine ja sõltuvus. Ükski noor ei usu iseenda jäämist sõltuvusse, kuid osa paratamatult jäävad. Noor vajab pikemaajalist tuge, et oma elu muuta. Ükskord välja öeldu ei muuda selle inimese käitumist, ega paranda seda olukorda, kus ta hetkel asub. Paraku ei puutu noorsoopolitsei nende noortega nii palju kokku, et saaks neid pikemalt aidata, kuigi 12
Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas olevat, ei saa meil rohkem isu olla, kui vaid neid maitsta ja proovida. Kuid vastumeelsust tunneme me mitte ainult nende asjade suhtes, mille puhul me teame, et need on meile haiget teinud, vaid ka nende suhtes, mille kohta me ei tea, kas nad teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame
PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Armastus. Viha. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. Hea. Halb (evil). Kuid milline iganes on inimese isu või iha objekt, inimene nimetab seda omalt poolt heaks, ning oma viha ja vastumeelsuse objekti nimetab ta halvaks ning oma põlguse objekti põlastusväärseks ja tähtsusetuks. RELIGIOONIST Religioon on vaid inimeses. Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus.
armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nt söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib ka nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad kehas) ja veel mõned teised vähesed isud. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas olevat, ei saa meil rohkem isu olla, kui vaid neid maitsta ja proovida. Kuid vastumeelsust tunneme me mitte ainult nende asjade suhtes, mille puhul teame, et need on meile haiget teinud, vaid ka nende suhtes, mille kohta me ei tea, kas nad teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et põlgame neid. PÕLGUS pole midagi muud kui südame
annaabi.ee 
