KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
maailmast ära). Tegelane Keskne tegelane on Keskne on tegelane romantiline kangelane elust enesest, et individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne. erakordne inimene. Põhiidee maailmakorra tegelikkuse mõistmine eitamine (ajastu ja elu mõistmine) Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944)
(1p) 2.3 Hiina olulisemad leiutised olid kompass, paber, must püssirohi ja seismoskoop. (1p) 2.4 Hiinas oli kolme astmeline eksamite süsteem. Põhilektüür koosnes 13 kirjatööst, tähtsamad nn ,,Viisraamatusse" . Kuni 807.a olid eksamid suulised,hiljem kirjalikud. Eksamid toimusid kolmes etapis. (2p) 2.5 Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine 6 sajandil. 8 sajandil ilmus maailma esimene ajaleht. Suuri edusamme tegi ka hiina kirjandus. Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, kangelaseeposed, looduskirjeldused jne. Suurt tunust kogus ka maalikunst, tekkisid uued maalizanris. (2p) 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni-ja surma aasta. (5p) Kong Fuzi 551-479 eKr Li Bo 701-762 Wang Wei 699-759 Du Fu 712-770 Zhu Xi 1130-1200 4. Seleta mõisted. (3p) Hiina hieroglüüfkiri - Arenes välja piltkirjast. Kus on 26 ladina tähest koosnev alfabeet
Kultuuri arengule andis olulise tõuke trükikunsti leiutamine. Bambuse ja siidi asemel sai raamatumaterjaliks paber. 7.sajandil asutati Õpetlaste Palat, mis koostas 10 000 köitelist entsüklopeediat, mis valmis 1726.aastal. Palju edenes ka Hiina kirjandus. Kulde ajastu perioodist on tuntud üle 2200 luuletaja (nt. Li Bo ja Du Fu). Luules kasutati mitmekesiseid vorme, milles arvestati peale riimi ja rütmi ka muusikalist rõhku. Novellidesse ilmus realismi joon. Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, looduskirjeldused, kangelaslood ja ajalooline fantastika. Maalikunst puhkes samuti Tangi riigi ajal õitsele, eriti veel maastikumaalid. Tekkis zanri ehk olustikumaal. Page | 12 Kokkuvõte Hiina kultuur on ulatuslik nii territoriaalselt kui ka ajaliselt ja isegi lühike ülevaade mõnedest hiina kultuuri valdkondadest venib pikale.
Palju tegelasi, kuid ühelegi ei ole antud ainukehtivat tõde. Nii tekib maailm, kus võistlevad erinevad vaated ja ideed, ühtegi ei kuulutada aga ainsaks. Ühehäälne võib esineda erinevaid vaatepunkte aga valitsema jääb peategelase või jutustaja vaatepunkt. Teised vaated surutakse alla või kuulutatakse valeks. Ühele tegelasele keskenduv romaan võib osutuda mitmehäälseks, kuna üks tegelane võib rääkida mitmel häälel. Proosazanrid Eepos kirjanduslik suurvorm, mis on tavaliselt kirjutatid värsvormis. Ülev zanr, ei tegele elu pisiasjadega. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. Peategelasi üks, tavaliselt kangelane, kelle tegudest sõltub rahva saatus. Kangelane ei muutu sündmuste käigus, puudub lõhe sisemise ja välimise vahel. Puudub küsitavus ning kangelase enda arvamus langeb kokku teiste omaga. Eepos on pööratud minevikku kirjeldab sündmusi, millel pole kaasajaga mingit seost
· Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna
puitplaatidelt trükkimist. Hiina raamatukunst oli alguse saanud bambuse ja siidi kasutamisest, 4. sajandil sai raamatumaterjaliks paber. Algul trükiti eelkõige budistlikke tekste, hilejm ilukirjandust ning teaduslikke traktaate. Õpetlaste Palat (asustatud 7. saj) hakkaskoostama 10'000 köitelist entsüklopeediat, mis valmis 1726. a. Maailma esimene ajaleht ilmus 8. sajandil. Kirjandus: · Mitmekesised luulevormid · Novellidesse ilmus realismi jooni · Proosazanrid: reisikirjad, looduskirjeldused, kangelaslood, ajalooline fantastika. Maalikunstis tekkis zanri- ehk olustikumaal. Suure meisterlikkuse saavutasid maastikumaalijad. Arhitektuuri koha pealt olid linnad ning elamud enamasti planeeritud suunaga põhjast lõunasse, nelinurksetena. Linna piiras kividega voodertatud muldvall, väravate juures olid lasketornid. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Ehitised koosnesid enamasti mitmest hoonest, mida ühendasid sammastikud ja galeriid
sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline
Selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist. Tegelane. - Esindab teatava inimrühma iseloomulikke jooni. Peategelane (teose ideeline põhiraskus), kõrvaltegelane (peategelase teenistuses). Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) - Sügav: arenev, detailselt kujutatud, vaade tema sisemaailma. Lame: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindatakse üht ideed või iseloomujoont. Proosazanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanizanri esiletõus? Kas romaanizanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanizanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis 11
! MITMEHÄÄLNE romaan kujutab endast erinevate vaatepunktide paljusust. Romaanis on palju tegelasi, aga ühelegi neist ei ole antud õigust väljendada ainukehtivad tõde. ! ÜHEHÄÄLNE romaan on lihtsamat tüüpi- siin võib küll esineda erinevaid vaatepunkte, ent valitsema jääb peategelase või kõiketeadva jutustaja vaatepunkt. Teised, põhilised vaatepunktist lahknevad hääled kas surutakse vaikima või kuulutatakse valedeks. PROOSAZANRID EEPOS ! EEPOS on kirjanduslik suurvorm, mis on enamasti kirjutatud värsivormis. Eeposel on tavaliselt üks peategelane, sageli üleloomulike võimetega kangelane, kelle tegevusest võib sõltuda kogu tema rahva saatus. Eepostes on lahinguid, ning pikki ja vaevarikkaid teekondi. Tegevus toimub suurel maa-alal. ! ! *Eepos on ülev zanr- ei tegeleta arhiste asjade, elu pisiseikadega - kangelane saadab korda vaid suuri tegusid. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. !
14. XVII sajandi proosa (MKL, Gracián Käsioraakel, Bunyan Palveränduri teekond, La Fayette Printsess de Clèves) Üldist · Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud (antiiki ju matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust.
Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte Konflikt sisemise & välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu Eepika zanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosazanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm)
sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suunaandev roll, nt Ida-Euroopa riikide kirjandustes. 15) 17. saj proosa. Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud proosakunstile. Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse
ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi
annaabi.ee 
