Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga.
Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja
Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses. Mahukas, žanriliselt mitmekülgne itaaliakeelne looming. Algatas itaaliakeelse proosaromaani. „Fiammetta“ – lühiromaan proosas. Naise hingeelu, monoloogiline vorm: esitab õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Psühholoogilise proosaromaani algus Euroopas. Sõber Petrarcaga. Dekameron: avalehekülgedel katku kirjeldus. Kümmepäevak. 10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse. Esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja
Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust. Rotterdami Erasmus (1469-1536) Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam. Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused. Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis. Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt
"Laulude raamat" - oma tegelikule armastatule Laurale pühendatud luuletsükkel (jaguneb kahte ossa: enne ja pärast Laura surma), ülistab just maist ilu. Giovanni Boccaccio - novelli kui kunstilise ¾anri algataja stiil, teemad: lugematud psühholoogilised varjundid, kaasaegse elu mitmekesisus; sü¾eed enamasti varasematest rüütliromaanidest, kuid tõi need kaasaegsesse ellu ja andis lugudele autobiograafilisi jooni; tõi proosasse pastoraalse teema; "Fiammetta" - psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses, monoloogiline vorm. Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust.
Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze),
Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses.
6. Põrgul on 9 ringi, igas ringis on erinevad patused. Puhastustules kustutatakse Dante laubalt 7 P-tähte ehk seitse surmapattu, see on lihtsurelike paradiis, kes alguses on teinud midagi seitsmest surmapatust, kuid seejärel kõlbelise elutee leidnud. Paradiisi ehk taevasse laseb autor aga pääseda vaid neil, kes algusest peale on truult Jumalat teeninud. 7. Novellizanri loojaks peetakse Giovanni Boccaciot. 8. Boccacio peateos on "Decameron". 9. Ta avastas proosaromaani ja kirjutas nii luule kui proosateoseid. 10. Oma teoses kasutas ta raamjutustust st ta ühendas novelli terviklikuks. 11. "Dekameron" ehk "Kümne Päeva Raamat". 12. Decameronis räägivad 10 noort inimest oma jutte. Iga inimene 1 novelli päevas. Kokku on teoses 100 novelli. Peamiselt naerdakse välja usumeeste silmakirjalikkust. 13. Boccaccio arvates on elu ülimaks väärtuseks inimese kooskõla loodusega. 14. Looduse ülim and on mõistus, mis aitab inimest ünnele, eemaldab rumalusest ja
Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab
soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida
Suuremaks kui P, sest tema oli proosa autor, millele oli laiem ligejaskond. Süzeedeks rüütliromaanid. ,,Filocolo"1338 armastusevaev - proosaromaan, mille eeskujuks üks prnts rüütliromaan, bütsantsitüüpi. B hakkab neid sündmusi tooma Itaaliasse, kujundab nimed it päraseks. Itaaliapärasatmine on tema üks esimesi olulisi võtteid. Lähendab universaalse aine oma kodumaisele publikule. Konkreetsus annab uue jõu nendele teostele. Eur proosaromaani alguses on B. ,,Filostrato" 1338 v40 u. armastusest võidetud - on samas värsivormis teos. Värssjutustus. Isegi lühike värssromaan. Võttis kasutusele oktaavi vormi kaheksast värsist koosnev stroof. Puhtad riimid. Selle teose ja võttega saab esimeseks mainekaks kirjanikuks, kes seda stroofivormi kasutab pikemas eepilises teoses. Küllaltki oluline! Oktaav ise tekkinud Itaalias 13. saj, nagu sonett.
ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib
otsustatakse, et kõik seltskonnaliikmed räägivad iga päev ühe loo. Lepitakse kokku seltskonna kuninganna kui ka selle päeva teema, aga see polnud väga range paindlik, vaba pigem. Kui keegi jutuga alustab, siis lõpetab jutu ja sündmustik tuleb tagasi seltskonda kommenteeritakse mõne sõnaga. Boccaccio ütles lahti on teosest ,,Dekameron", arvates, et on siiski lubatud piirid ületanud, liiga avameelne. Naise hingeelu kujutas. Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto. 1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt
annaabi.ee 
