Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi)
Vallutatud maades jäeti puutumata nende elukorraldus, usk, keel, kombed jms. Ma arvan, et selle tegid roomlased õigesti, sest siis polnud vallutatud rahvastel nii suurt soovi mässama hakata. Rooma impeeriumi riigikorraldus oli päris linnriigi ajast. Enamus Rooma kodanikest rahvakoosolekutele ei jõudnud. Valima ei jõudnud ka sõjaväelased, sest nad olid peaaegu koguaeg vallutamas uusi maid. Seega koosnesid rahvakoosolekud peamiselt proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele kaasa ei aidanud. Neid huvitas ainult tasuta toit ja vaatemängud, seega tihti tähtsad otsused lükati lihtsalt tagasi. Nad õigusi kasutasid, aga kohustusi ei täitnud. Ma arvan, et nad oleksid pidanud valitsemiskorda muutma, et peamised otsused oleks teinud need, kes maksid makse , mitte proletaarid. Selleks, et proletaaride hulka vähendada, moodustati palgasõjavägi. Enam ei pidanud endal varustust olema
Jagatakse maid ümber ja luuakse palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad
võttis endale aunimetuse Augustus · Vabariigi languse põhjused - Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid - Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp palgaarmee, Proletaare hakati värbama palgasõduriteks - Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekul - Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni
maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel
auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 5. Rooma vabariigi langus: Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult. Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus rooma vastu, kõigile anti rooma kodakondsus.
maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel
sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma. 62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond
sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma. 62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond
2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma. 4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks
Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma. 4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks
1.Põhjenda,mille poolest sobis keisririik impeeriumi valitsemiseks paremini kui vabariik? Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel. Esiteks pidi kodanikel võimalus olema isiklikult osa võtma riigiasjade otsustamises-rahvakoosolekud, senati töö. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides seda ka kaitsma. Mida suuremaks rooma riik kasvas seda vähem olid need tingimused täidetud. Riigikaitse lasus üha rohkem Rooma liitlastele. Rahvakoosolek aga koosnes samal ajal üha rohkem proletaaridest, kes ei suutnud riigi kaitset tugevdada. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. 2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt
1.Põhjenda,mille poolest sobis keisririik impeeriumi valitsemiseks paremini kui vabariik? Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel. Esiteks pidi kodanikel võimalus olema isiklikult osa võtma riigiasjade otsustamises-rahvakoosolekud, senati töö. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides seda ka kaitsma. Mida suuremaks rooma riik kasvas seda vähem olid need tingimused täidetud. Riigikaitse lasus üha rohkem Rooma liitlastele. Rahvakoosolek aga koosnes samal ajal üha rohkem proletaaridest, kes ei suutnud riigi kaitset tugevdada. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. 2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt
kodanikud suutma ka riigikaitse eest hoolitseda. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma saatis oma kodanikke aga kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele üpris lahkelt kodanikuõigusi. Selle tagajärjel kujunes olukord, et paljud kodanikud ei tarvitsenud üldse Rooma jõudagi ega saanud seega riigiasju vähimalgi määral mõjutada. Rooma rahvakoosolek koosnes aga üha enam vaesunud kodanikest, proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele mingil moel kaasa aidata ei suutnud. Nii oli Rooma vabariiklik kord oma mõtte suurel määral kaotanud. 110-90 eKr muudeti Rooma sõjavägi palgaarmeeks, sest sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha suuremaks probleemiks. See aga tähendas, et sõdurid olid nüüd väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja
17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust: · kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest rahvakoosoleku või senati tööst elupaik Roomas või lähedal · kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes Tingimused ei olnud täidetud kodanikud koloonias, liitlased kaitsesid riiki, rahvakoosolek koones proletaaridest, kes kaasa aidata ei suutnud, riik pidi nende eest hoopis hoolt kandma, neile jagati tasuta leivavilja. Kaasa ei aidanud ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. ja 1.saj. vahetusel eKr. Talupoegadest sõjavägi oli võimatu, hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, relvastuse said väepealikult, pikk teenistus, erru minemisel sai maatüki elukutseline palgaline sõjavägi. Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda.
annaabi.ee 
