Esijälg- sirge ja esiekraani lõikepunkt Külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt 20. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Sirge, mis pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil. 21. Missugust sirget nimetatakse a) frontaaliks esiekraaniga paralleelne sirge b) horisontaaliks põhiekraaniga paralleelne sirge ning mis on nende tunnused kaksvaate alusel? Frontaal Kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tegelikkuses pikkuses Põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses Horisontaal Kujutis esiekraanil on üldjuhul paralleelne x-teljega sirge, erijuhul punkt Lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tegelikkuses pikkuses Esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui a) tema kaks punkti asetsevad sellel tasandil
Külgjälg - sirge ja külgekraani lõikepunkt. 30. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks Üldasendiliseks sirgeks nim. Sellist sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse ühelgi ekraanil. 31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal - sirge, mis on paralleelne põhiekraaniga. Tunnus : lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses. Frontaal sirge, mis on paralleelne esiekraaniga. Tunnus: Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses. 32. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. 1)Sirge on tasandil kui tema kaks punkti on sellel tasandil 2)sirge on tasandil, kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asuva sirgega. 33. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse
kaugusena z-teljest: AxA' = AzA''' = A''A 19. sirgjoone põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P jne 20. üldasendiline sirge - sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil 21. horisontaal - põhiekraani paralleelsirge; frontaal esiekraani paralleelsirge. frontaali tunnus kaksvaate alusel: kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt (risti põhiekraaniga, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 22. sirge asetseb tasapinnal, kui tema kaks punkti asetsevad sel tasandil või kui on paralleelne tasandil asuva sirgega ning läbib tasandi punkti 23. üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid võrduvad sirge pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või eestvaate pikkus ja otspunktide esikvootide vahe. 24
erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks ning erinevad selle poolest, kuidas kiired langevad ekraanile. 4. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. 5. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips
18.1 Missugust sirget nimetatakse horisontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaaliks nim. sirget kui see on: 1) x-teljega paralleelne 2) esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 3) esijälg on, põhijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv x-teljega 18.2 Missugust sirget nimetatakse frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Frontaaliks 1) pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne 2) lõigud projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses 3) põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 4) üldjuhul on frontaalil põhijälg, esijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv X-teljega. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 20
Kaldprojektsiooni korral lisanduvad toodud lausetele 1...4 järgmised. 5. Kui sirglik on paralleelne ekraaniga, siis tema projektsioon ekraanil on pikkuselt vrdne ja paralleelne ligu enesega. 6. Sirgjoone ligud on vrdelised oma paralleelprojektsioonidega. Ligu paralleelprojektsiooni pikkuse ja ligu enda pikkuse suhet nimetatakse moondeteguriks m. 7. Paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged. Nad projekteeruvad punktiks, kui sirged on kujutamiskiirte sihis, ja üheksainsaks jooneks, kui sirged asetsevad ühel tasandil, mis on kujutamiskiirtega paralleelne. 8. Kui tasandiline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on vrdne kujundi enesega. Ristprojektsiooni kohta kehtivad kik eelnevad laused ja lisanduvad järgmised. 9. Täisnurga ristprojektsioon on täisnurk, kui tema üks haar on paralleelne ekraaniga vi asetseb sellel ning teine pole risti ekraaniga. 10
- eestuaadeuhtibesijiiljega(n" = e); paralleelne x-teljega(p" llx); - p6hi- ja kulgjiilgon risti vastavalt>+ja z- - kulgvaadeuhtibkUlgjiiljega 0t"'=k) ja on teljega(p I x; k 1z); paralleelne y-teljega(rr"' ll Vs). - p6hi- ja kulgkaldenurk (qr ja ft) projekteeruvad esiekraanile t6elises 5. Frontaalpinnale (a = v lle2) on iseloomulik suuruses. [oon.2.16,b) et, - pealtvaade0htibp6hijaljega(v'= p) ja on 3. K0lgekraaniristtasandile(a I eg) on ise- paralleelne x-teljega(u' llx). loomulikgoon.2.15,c),et - kulgvaade (o"'= k);
ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t. sõltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama järku joonteks. 49. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks). 50. Nimetage kõik teist järku jooned. ellips; hüperbool; parabool. 51. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 52. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 53. Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
21. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnuse kaksvaate alusel? Põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses. Esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses. 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Kui tema kaks punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandi punkti ning on II tasandil asetseva sirgega 23. Millega võurduvad üldasendilise sirglõigu tõelisi pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatedid? Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on
31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul xteljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses. esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul xteljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses,lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses. 32. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. * kui tema 2 punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandi punkti ning on II tasandil asetseva sirgega. 33. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja
Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. 22 Tähistaevas Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk) *Jäär *Sõnn *Kaksikud *Vähk *Lõvi *Neitsi *Kaalud *Skorpion *Ambur *Kaljukits *Veevalaja *Kalad
mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja näha mõningaid ideid. Kui hinged kehasse seotakse, siis
säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja näha mõningaid ideid
• Ainult osa neist struktuuridest, mis tekitab liigutusi, tekitab ka kujutlusi • Teadvuse tasemed (ärkvelolek, uni, uimasus, tähelepanu) on vahendatud üleneva • Ajus on kujutluste genereerimiseks täiesti eraldi struktuurid Rolandi katse retikulaaraktivatsiooni süsteemiganeuronite tuumad, mis viivad keskajust taalamusse ja sõrmeliigutustega (rCBF)- kui kujutasid ette- siis aktiivne premotoorne koor. Kui lisaks ka projekteeruvad laialdaselt ajukoorde. sooritati liigutusaktiveerus lisaks ka motoorne koor. • REM une ajal aktiivne fusiformkäär ja mediaalne oimusagar, SWS ajal primaarne kuulmis- • Kujutlused on tihti tegevustega paralleelsed. Verbaalne kujutlemine või mõtlemine kasutab ja nägemiskoor, mediaalne oimukoor deaktiveeritud. vasaku pk foneemiringet, muusikaline ja ruumiline kujutelm parema poolkera vastavate tegevustega seotud struktuure
meetrilisele kujutisele. Sele 25. a – kaksvaatega antud detailist; b – ristisomeetrilise kujutise tuletamine 21 7. Geomeetriliste kehade kujutamine Püramiidi lõikamine tasandiga Korrapärast kuuetahulist püramiidi lõigatakse kaldtasandiga α (e, p), mis on esiekraani suhtes risti (α ┴ ε2), läbides püramiidi kõiki tahke ja servi (sele 26). Eestvaates projekteeruvad lõikekujundit määravad punktid 1''...6'' kõik tasandi α esijälgjoonele eα, kusjuures kaks punktipaari langevad kokku: 2''≡6'' ja 3''≡5''. Punktide pealt- ja vasakultvaated leitakse eestvaatest lähtuvate sidejoonte abil püramiidi tippu koonduvate külgservade vastavatelt projekt- sioonidelt. Lõikekujundi pealtvaade saadakse punktide 1'...6' järjestikusel ühendamisel sirgetega. Lõikekujundi tegelik kuju leitakse lisaekraani võttega
- Ventraalse juhtetee protsessid panustavad episoodilisse mällu Stseeni konstrueerimise teooria – hipokampus kasutab nii ruumilist kui episoodilist mälu, et luua midagi enamat – ruumiliselt sidus stseen mis hõlmab 4 elementi: ruumiline navigeerimine, episoodiline mälu, kujutlemine ja tulevikku mõtlemine. Kahjustuse korral kõik neli häirunud. Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus - millistes piirkondades projekteeruvad, millist infot vahendavad? - Dorsaalne – kiirusagarasse vahendab infot KUS on objekt -> ruumitaju juures suunab kea liikumist või keha suhestumist objektiga (egotsentriline) - Ventraalne – oimusagarasse vahendab infot MIS objekt on -> ruumitjau juures identifitseerib objekti ja kasutab ruumi objekte keha liikumise suunamiseks. (allotsentriline)
annaabi.ee 
