kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Seal asub islami tähtsaim pühamu Kaaba. Meka on ka prohvet Muhameedi sünnipaik. Palvetamine
Palvus- nägu Meka suunas, 5x päevas, mosee Almus- rahaline annetus Paast- keeld süüa/juua aasta 9.kuul (ramadaan) päikesetõusust loojanguni Palverännak Mekasse- moslemi elu kõrghetk, kuuaasta viimasel kuul Koraan Allahi sõna Ülim tõde Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim Kõrgeim riigiametnik- vesiir, asevalitsejad- emiirid Alistatud elanikkond võis edasi elada oma traditsioonide kohaselt, aga pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud-
pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham, Ismael, Iisak, Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5
Islam Islam on religioon, mis kujutab endast viimasele prohvetile Muhammedile ilmutatud õpetuste omaks võtmist ja nende järgimist. Islam tähendab tõlkes alistuma ning sellest tulnud sõna moslem alistujat. Islam toetub viiele tugisambale, mis toetavad ja reguleerivad moslemite elu. Islami aluseks on koraan, ehk kirja pandud jumala sõna. Islam on nagu Judaism ja kristlus monoteistlik religioon. Islam on üks huvitavamaid religioone kogu maailmas. Islami pühakiri koraan on samuti väga huvitav. Koraan on araabia keelne ning see on väga kalligraafiline
omavahel sarnase paari. Kui suudad positiivsest väärtusest midagi ära võtta või sundida kellelegi peale midagi negatiivset, siis on sul hirmul baseeruv võim selle inimese üle. Kui sul on võimalik kellelegi positiivset väärtust juurde anda või negatiivset vähendada, on sul premeerimisel rajanev võim tema üle. Karismaatilisusel põhinev võim (personal power) De Vries kirjeldab karismat kui mõistatuslikku jumalalt saadud annet, omadust, mida kunagi omistati vaid prohvetile. Karismaatiline komponent juhtimises rabab inimesed jalust (De Vires 2002). Karismaatline võim on tegelikult isikuomadustele baseeruv võimu laiend, mis kasvab välja individuaalsest eripärast ja suhtlemise stiilist. Karismaatilised juhid suudavad panna teisi endale järgnema seetõttu, et nad oskavad värvikalt ja paeluvalt sõnastada visioone, võtavad enda peale riske, saavad osa keskkonna ja järgnejate tundlikkusest ning käituvad teistele ebatavalisel viisil.
MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA. PALVUS VÕIB TOIMUDA MOSEES VÕI PALVEVAIBAL. PALVUSE KÄIGUS LASKUTAKSE PÕLVILI JA KUMMARDATAKSE MAANI, LOETAKSE USUTUNNISTUS NING PALUTAKSE ÕNNISTUST PROHVETILE JA KÕIGILE MOSLEMITELE; 3) MOSLEMID SAAVAD VAESEID JA ABIVAJAJAID TOETADA, VÕLGNIKKE ABISTADA, ORJADEL END VABAKS OSTA AIDATA, HÄTTA SATTUNUD RÄNDUREID JA MUID PROBLEEME LAHENDADA RAHALISE ANNETUSE E. ALMUSEGA; 4) PAAST TÄHENDAB KEELDU SÜÜA JA JUUA AASTA 9. KUUL, S.O RAMADAANIL PÄIKESETÕUSUST PÄIKESELOOJANGUNI (SÜÜAKSE ENNE KOITU JA PÄRAST LOOJANGUT)
Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga. Palvus võib toimuda mosees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani, loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile moslemitele; 3) moslemid saavad vaeseid ja abivajajaid toetada, võlgnikke abistada, orjadel end vabaks osta aidata, hätta sattunud rändureid ja muid probleeme lahendada rahalise annetuse e. almusega; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil päikesetõusust päikeseloojanguni (süüakse enne koitu ja pärast loojangut). Sellega püütakse mitte unustada puudustakannatajaid; 5) palverännak Mekasse on moslemi elu kõrghetk, mis
vandus Muhamedile verist kättemaksu ning lahkus. · Samal päeval,kui Mekalased lahkusid, piirasid moslemid Banu Quraiza lossi. Prohvet oli teada saanud mida juudid Mekalastega sepitsenud olid. 25 päeva piirati neid, siis andsid juudid alla lootuses,et neil lastakse samuti minna nagu eelmisel kahel juudi hõimulgi. Kuid Muhamed lasi kõigil meestel pea maha võtta, naised ja lapsed müüdi orjadeks. IX ptk. · Islamis on lubatud 4 naist, kuid prohvetile oli lubatud nii palju naisi, kui ta ise tahab. Tal oli 14 laulatatud naist, kes kandsid nime ,,Usklike emad". Piiramatu oli aga nende naiste arv kellega ta armurõõme jagas. Hoolimata sellest ei saanud ta endale enam pärijat poega. · Prohveti lemmiknaine oli Abu Bakri tütar Aisa, kellega ta abiellus kui too oli 9 a, prohvet oli ise siis 50. Aisa oli tark ning osav intriige punuma. Pärast Muhamedi surma sai tast tähtis tegur islami poliitikas
o. 22 % rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Araabiakeelne sõna "Allah" tähendab Jumalat Moslemid usuvad ühte, ainulaadsesse, võrreldamatusse Jumalasse, kellel ie ole ei poega ega kaaslast. Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad.Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Islam on religioon, mis kujutab endast Jumala pooolt Tema viimasele Prohvetile Mahammedile ilmutatud õpetuse omaks võtmest ja nende järgmist. Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas oma Prohvetitele raamatud tõestuseks ja juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas Koraan, mille jumal ilmutas Prohvet Muhamedile.Moslemid usuvad ka inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhamedile.
1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga.
1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga.
Palvetatakse viis korda päevas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangu ajal ja öö saabumisel. Ramadaani ajal lisandub tavapärasele viiele palvusele päevas üks teistest pikem palvus ning on soovitav innukalt Koraani lugeda. Palvus toimub alati kindlatel aegadel ja kindlate reeglite järgi, ükskõik kus muslim ka ei viibiks. Palvusega kaasnevad erinevad poosid. Palvus lõpetatakse põlvitamisega, mille vältel loetakse usutunnistust, palutakse õnnistust prohvetile ja kõikidele usklikele; lubatud on meenutada ka oma muresid. (Soll 2003: 128) Rituaalne kümblus enne palvet on kohustuslik, vesi võib olla soe või külm, keelatud on aga varem puudutatud vesi. Pärast väiksema ebapuhtuse seisundit, mis seostub kehast väljutatud tahke, vedela või gaasilise eritisega, une või minestusega, tuleb sooritada väike puhastamine. See tähendab näo ja lauba, käte kuni küünarnukini ja jalgade kuni kederluuni pesemist voolavas vees
referaadis kasutanud erinevaid allikaid. 3 1.KORAAN 1 Koraan on muhameedlaste püha raamat, mis on nende kõige olulisem käitumisreeglistik. Koraan sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile, mis ilmutati talle araabia keeles ning sai 2 tänapäevase kuju 7.sajandil. Muhhamaadile, viimasele prohvetile, andis Jumal sõnas ilmutuse kaudu, seepärast usuvad muslimid, et koraan on Jumala kätetöö ning sellisena ideaalne, ka keelekasutuse seisukohast võetuna.3 Koraan on otsene Jumala sõna, mis on täielikult nii sõnades kui tähenduses säilinud, sest seda loeti Muhamaadi elu ajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan olnud alati tavausklikele kättesaadav. Selle sõnum ei ole uus, vaid on toodud varasemate prohvetite
Igasugune prohveti jäljendamine ongi traditsiooniline käitumine, koraani järgi käitumine jne Koraan koosneb ilmutustest, mida prohvet on saanud enne oma surma 7.sajandil (570? 632 elas prohvet) Ka prohveti elulugu on traditsiooniline on otsustatud, et ilmselt oli selline, seda aktsepteeritakse hoolimata sellest, et vb polnud päris nii Traditsiooniline mõtlemine allub süsteemile ka siis, kui see ei peaks teaduslikule tõele vastama Ilmutused saabusid prohvetile vahemikus u 610-632, koraanis ongi kirjas jumala sõna, Allah räägib I isikus Koraan on jagatud: 114 peatükki (suurad), need jagunevad: salmideks ehk ayadeks Ei ole kronoloogilises järjestuses, pikemad on eespool, lühemad tagapool Väljaarvatud 1.ptk mis on samuti lühikene Salme u 6200-6240 Koraanist toodud välja ka kohti, mis tegelt ei peaks tõele vastama, nt 1 suura on Allahile suunatud, mitte tema öeldud
lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust. Religiooni ratsionaliseerimine, preester ja institutsioon Kui prohvet sureb, luuakse organisatsioon/bürokraatia tema universaalsetel ja abstraktsetel ideedel põhineva õpetuste kehtestamiseks ja säilitamiseks. Prohveti õpetuse põhjal preesterkond institutsionaliseerib religiooni. Vastupidiselt prohvetile preestrid pole radikaalsed ja revolutsioonilised, vaid nad seisavad kehtestatud sotsiaalse korra alalhoidmise ja traditsiooni eest. Religioon ratsionaliseerub veelgi: preestrid tegelevad intellektuaalsete küsimustega, usulise ja eetilise mõtte edasiarendamisega, nad kõrvaldavad vastuolud ja kahetimõeldavused lunastuse õpetuses. Reformatsioon oli Weberi arvates nö prohvetite tagasitulek, eriti Martin Lutheri ja Jean Calvini
annaabi.ee 
