Tallinna Teeninduskool Puhastusvahendid Iseseisev töö Juhendaja: Heikki Esskuson T11K Tallinn 2009 Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks pH 5,5 Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. NB! Koos teiste nõudepesuvahenditega mitte kasutada! Beko DES Leeliseline desinfitseeriv puhastusvahend toiduainetööstusele pH 10,6 Kasutusvaldkond: seadmete, reservuaarjahutite, tööpindade, tootmisruumide seinte ja põrandate pesuks ja desinfektsiooniks käsitsi, - surve- ja masinpesul. Sobib kõikidele niisket pesu taluvatele pindadele. Toime: lahustab efektiivselt taimseid ja loomseid r...
Järva-Jaani Gümnaasium Ruja Autorid: Rasmus Roos Artur Abroi Juhendaja: Kalli Vainula 18.04.2012 Sisukord 1............................................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. ...
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see ...
KORDAMISKÜSIMUSED: BAROKK 1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esik...
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid
,,KÕIK AIAS" ANALÜÜS 1.Etenduse üldmulje oli igati positiivne. Tegemist oli ühe parima etendusega, mida näinud olen. Etendusega seoses häirivad tegurid puudusid, kui mitte arvestada ühte vanamemme, kes terve etenduse aja minu selja taga köhis. Meeldivaks tegid selle elenduse just proffessionaalsed näitlejad, kes suutsit end kehastada täielikult sellesse aega, mil tegevus toimus. 2.Laval oli kujutatud aeda. Aeda, mida perenaine väga armastas ja oli valmis kõigeks, et seda täiustada mõne taimega. Maas oli muru, mida peremees niitis vana ja aega näinud muruniidukiga. Keset aeda oli paigaldatud purskkaev, mille kõrval istumiskohad ja laud. Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) ...
Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem. Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjate paar. See lavamuusika zanr kujunes välja 19
Kõige vähem meeldis mulle vaid klavessiinil mängitud lood, sest minu meelest ei ole sellel klavessiinil just kuigi kaunis kola. Selle eest oli barokktrompet väga huvitav ja mängja suutis veel põnevust lisada. Kava meeleolu oli kõrgendatud ja uhke. Kontsert õnnestus minu meelest väga hästi. Nad suutsid n-ö igava ajalootunni väga põnevaks muuta. Nende kostüümid olid täiesti väljamängitud ja ka nende hoiak ja rääkimisviis. Nad mängisid kogu etenduse välja nii nagu nad oleksid proffessionaalsed näitlejad. Kõndisid rahva vahel ja suhtlesid publikuga. Mulle jättis see kontsert väga hea mulje. Võrreldses teiste kontserditega oli sel veidi teistsugune lugu. See oli õpetlik ja hariv just koolis õpitava suhtes. Kui muudel kontserditel kas esitletakse uut plaati või näidatakse mõnd sügava sisuga lugu, siis see oli pigem õpetlik. Toodi näited vastavast ajastust ja ei olnud ülemängimist ega muinasjuttu. Räägiti täpselt nii nagu see ajaloos aset leidis.
3951. Ülekaalus eesti heliloojate looming, rahvalaulud olid populaarsed “Sokuke” ja “Üles” UUS: 1. korda võtsid osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm- laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm) 6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda ametlikult naiskoorid (Jakobsoni eestvedamisel). Ei esitatud ühtegi varasemat laulu. Tekkisid esimesed eesti proffessionaalsed heliloojad. 1.st korda kanti ette eesti helilooja Miina Härma kantaat “Kalev ja Linda”. 7. lp. 1910 Tallinnas, 10100, kava koosnes ainult eesti heliloomingust. Toimus eesti esimene sümfooniakontsert, kus esitati kogu selle ajane eesti sümfooniline looming. Esmakordselt võtsid osa lastekoorid. 1 mees, kes pidas vastu kõik 7 laulupidu oli pasunakoori juhataja David Otto Wirkhaus Karl August Hermann 1851-1909 Pärineb Põltsamaa lähistelt
Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis. Mulle meeldis see etendus väga, see oli üks lõbusamaid ja paremini lavastatud etendusi, mida ma näinud olen. Valisin selle etenduse, sest see oli üks väheseid, mida ma veel näinud polnud, Estonia Rahvusooperi repertuaarist ja balletid on üldse mu lemmikud, mida vaadata eelistan. Etenduse tegid eriliseks väga proffessionaalsed tantsijad ja hea orkester, kes suutsid iga väiksemagi emotsiooni vaatajateni tuua. Tantsud olid väga puhtalt tantsitud ja ilusti muusikas, tundus, et tantsijad ise, tegid kõike suure süvenemisega ja olid teemasse sisse elanud, kõik see tegi etenduse väga nauditavaks ja aeg tundus minevat kiiresti. Minu poolt ainult kiidusõnad ka kunstnikule, kes oli teinud väga detailsed ja elulised dekoratsioonid ja kaunid kleidid.
Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline.Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem.Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjatepaar.See lavamuusika zanr kujunes välja 19
Ivo Linna Urmas Alender Anne Veski Toomas Kõrvits Gunnar Graps Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitn...
(Kool) RUJA Referaat Koostas: Juhendas: (Linn, aasta) Sisiukord (Kool)..........................................................................................................................................1 RUJA...........................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Juhendas: ....................................................................................................................................1 Si...
mehed minema” ning ka mõned lastelaulud.Ta on loonud viis ooperit, “Tormide randa” on korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaks on kirjutanud ka raamatuid. 2)Nõukogude okupatsiooni ajal laulupidudest osavõtjad, dirigendid, heliloojad. Nõukogude okupatsiooni ajal võtsid laulupidudest osa vene koorid enamasti, sõdurite koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uud...
eesmärgi mõiste (samuti puudub seal kasutusjuhu mõiste), mistõttu
eesmärkidena käsitletakse üksnes mittefunktsionaalseid ehk kvaliteedi
eesmärke; funktsionaalsed eesmärgid on väljendatud Protsessivaates
äriprotsessidena]:
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs,
2014
«goal»
Proffessionaalsed
laboratoorsed uuringud
«goal» <
10B.Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Õpik 1. Kuidas rahastati kultuuri 1920.-1930. Aastail? Kuidas tänapäeval? Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurikapitali vahendusel. Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid. 2. Seleta mõisted: kõrgkultuur, rahvakultuur, kultuurautonoomia. a) Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid, orkestrid. Ei ole mõeldud massidele. b) Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid- c) Kultuuriautonoomia - suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja 16 juhtimise eest
Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks.
Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
