mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.” Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele inimestele mitte ainult vähestele ülikooli professoritele. Kirjutas prantsuse keeles, mitte ladina keeles nagu siiamaani oli heaks tavaks ja normiks. Descartesi olulisemad teosed on “Arutlus meetodist,” “ Meditatsioonid esimesest filosoofiast” ja “ Filosoofia printsiibid.”
Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust)
Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult. Ülikooli nimetati ametlikult Academia Dorpatensis, kuid kuninga auks hakati seda nimetama Academia Gustaviana'ks. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas ja edasi õpiti usu-, arsti- või õigusteaduskonnas. Juhtivaks fakulteediks kujunes usuteaduskond. Sel ajal oli normaalne tudengi vanus 14-17 aastat.
ja muudkui ruttavad- nii et ma võin eluks ajaks siia jääda, ilma, et keegi mind külastaks" D. enne keskpäeva ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon. Oli katoliiklane. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele inimestele mitte ainult vähestele ülikooli professoritele. Kirjutas prantsuse keeles, mitte ladina keeles nagu siiamaani oli heaks tavaks ja normiks. 1637 ,,Arutlus meetodist" ei äratanud ilmudes märkimisväärset tähelepanu. Trükiti 500 eksemplari, millest autori kätte jäi 200 ja kui D. suri, siis poldud ülejäänud 300-st ka suurt ära müüdud. 1641 ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 1644 ,,Filosoofilised printsiibid" õpikulaadne teos Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi
• Armastas suhelda kuniglike isikutega • Kirjavahetus Rootsi kuninganna Kristiinaga • Arendas armastust ja tundeid puudutavaid filosoofilisi teemasid • Filosoofilise stiilimeistrina oli silmapaistev • Kerge, vaba ja kaasakiskuv stiil • Filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt, ärplevalt meelelahutuslikult • Tekstidele kerge läheneda • Teaduslikult suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele • Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi • Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem) • Ratsionalism (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene ratsionalism) • Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp, ehkki oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov uurija.
Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi mitte enam kui tulevane orduliige, ning sooritas 1581. aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583. aastal kuulas Galileo mõnda loengut Eukleidese geomeetriast, kuid mitte ülikoolis, vaid Toscana suurhertsogi teenistuses tegutseva matemaatiku juures
naine ja Pierre ei teinud erilist katsetki sobituda teadusemaailma. Pierre küll üritas 1902. aastal saada Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks, kuid ta jäeti kõrvale. Juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse radium. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloost oli kindel. Triumf ja tragöödia Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne'I professoritele. Talle anti doktorikraad ja ta oli Prantsusmaal esimene naine, kes sai selle au osaliseks. Marie õde Bronia, kes oli koos abikaasa Poolasse tagasi läinud, tuli sel puhul koos perega Pariisi pidutsema. Sel õhtul olid nad kõik kutsutud füüsik Paul Langevini juurde ja seal oli ka üllatuskülaline, teine füüsik, kes töötas samas valdkonnas kui Marie ja Pierre- Ernest Rutherford. Novembris sai Marie Curie veelgi suurema au osaliseks- talle anti Nobeli füüsikaauhind. Ta sai
võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna. Hinge ja keha vastandamine. Hing on ainult inimesel, loomad on keerulised masinad. Ainult inimene ja tema hing on vabad. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist". descartes´i filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas saab midagi tõsikindlalt teada? Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda
ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind Svinhufvudi asemele Soome presidendiks Kyösti Kallio ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Seetõttu jäi Eesti 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Kultuur Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1928. aastal etendus esimene eesti ooper "Vikerlased". Tegutses Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama ka tantsupidusid. Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid 1936. aasta suveolümpiamängud Berliinis. Majandus
olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. Pätsi autoritaarne valitsus ei suutnud Soomega enam niivõrd häid suhteid hoida kui eelnevad demokraatlikud valitsused ja ka Rootsiga jahenesid need märgatavalt. Seetõttu jäi Eesti 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. · Kultuur Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1928. aastal etendus esimene eesti ooper "Vikerlased". Tegutses Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldalulupeod ja hakati korraldama ka tantsupidusid. Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid 1936. aasta suveolümpiamängud Berliinis. · Majandus
1937. aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini. Esimesel juhul läbis õpilane 6- klassilise algkooli, millele järgnes 3-klassiline reaalkool ja 3-klassiline gümnaasium. Teisel juhul läbis õpilane esmalt 4-klassilise algkooli, siis 5-klassilise progümnaasiumi ja 3-klassilise gümnaasiumi. Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli (rahvusülikooli) avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. 1928. aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav Evald Aava "Vikerlased". 1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama Eesti Mänge. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930
huumoriajakirjade vahendusel loodi selline karikatuurne ettekujutus, mis mitte midagi peale kurja enesepettuse meile ei andnud. See totter ettekujutus inglastest nakatas järk-järgult kõiki ja kõike. Tulemusena tekkis hiiglaslik Inglismaa alahindamine, mis lõpuks enda eest väga tugevalt kätte maksis. See võltsing oli niivõrd sügav, et peaaegu kogu Saksamaa kujutas endale inglast ette kui inimest, kes on võimeline igasugusteks pettusteks ja samal ajal uskumatult arg kaupmees. Meie professoritele ja teadlas-tele, kes levitasid sellist ettekujutust Inglismaast, isegi ei tulnud pähe küsimus sellest, milliste vahenditega siis selline rahvas võis luua suure maailmariigi. Neid, kes hoiatasid sellise karikatuuri eest, ei tahetud kuulata, nende hoiatused vaikiti maha. Ma mäletan elavalt, kuidas venisid pikaks mu kolleegide näod rügemendist, kui me osutusime Flandria väljadel olevat nägu näo vastu inglise Tomidega. Juba peale mõningaid lahingupäevi hakkasid kõik meie
kõigi võrdsuse printsiib seaduse ees. Teises, mis kehtib suuresti tänapäevani (asjaõigus), käsitletakse probleeme omandiõiguse reguleerimisest kuni kinnisvarani. Kolmandas erinevad omandiliigid ja pärimis- ning obligatsiooniõigus, siin kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse põhimõte. Miinused: · Ei oma üldosa · Definitsioonid on vähesed ja puudulikud mõeldud pigem praktikutele kui professoritele · Eraõiguse vähene süstematiseeritus isikud, asjad ja asjade omandamise erinevad viisid · CC ei räägi midagi õigussubjektidest, testamendi tegemisest, pakkumisest-nõustumisest ja alusetust rikastumisest · Code de commerce jäeti välja · 120`000 sõna. Plussid: · Tasakaal abstraktsiooni ja konkreetsuse vahel · Juriidilis-tehniline meistritöö
annaabi.ee 
