TEHINGUD on seadusel põhinevad kokkulepped, mille abil isikud kujundavad oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomiast tulenevalt. TEHING on isiku tahtel põhinev õiguspärane tegu ja sellega väljendab isik soovi saavutada konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani.
Neljas osas antakse ülevaade kuidas puutub haldusõigus põhiõigustega. 1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku aõiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Avaliku õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nendeaktuaalseid või potensiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski
b) asja-, c) perekonna-, d) võla-, e) pärimisõigus; 2. äriõigus ehk kaubandus; 3. intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; 4. rahvusvaheline eraõigus; Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on 9 siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes
eriseadustega (riigivaraseadus, riigihangete seadus, erastamisseadused), kuid see ei ole vaidluse avalik-õiguslikuks lugemise vältimatu eeldus.24 Selles olukorras on haldusorgani positsioon sageli vaid vormiliselt tsiviilkäibega sarnane. Sisuliselt otsustab asutus oluliste hüvede (nt linna reklaamipinnad) jaotamise üle, mis mõjutavad isikute põhiõigusi ja turgu. Riik ei saa tsiviillepingute sõlmimise üle otsustamisel nautida privaatautonoomiast tulenevat vabadust nagu üksikisikud, vaid ta peab viima läbi avaliku õiguse põhimõtetele vastava menetluse.25 Isikuga, kellega jäetakse leping sõlmimata, ei ole asutusel veel tsiviilõiguslikku suhet, küll aga võivad olla rikutud lepingu taotleja subjektiivsed avalikud õigused. Sellised vaidlused alluvad halduskohtutele. Varasema praktika kohaselt, mis lähtus nn kahe astme doktriinist, võis halduskohtusse pöörduda vaid selles menetlusstaadiumis (esimene aste), mis
lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne);
hüvitamise aluse ja korra. Asendustäitmise ja sunniraha seadus – kohaldatakse siis, kui riigilõivude kindlaksmääramine, kuna neid määratakse vaid avalik-õiguslike soorituste korral juriidiliste isikute loomine ja õigusvõime. Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud vaidlused üldkohtu pädevusse. Era- ja avalikul õigusel on erinevad lähtepunktid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ning eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve
Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega. Kohtute kindlaks määramine – kõik avalik-õiguslikud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikud vaidlused riigikohtu pädevusse. Avalikul ja eraõigusel on erinevad lähtepunktid ja funktsioonid Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ja eraisikute vahelist huvikonfliktide lahendamist. Avaliku õiguse olulisema osa, riigihaldusõiguse, objektiks on riik, kui avaliku võimu kandja ja tema ülesandeks on avaliku võimu volituste põhistamine ning piiramine. See ei tähenda, et riik ei või osaleda eraõiguslikes suhetes. 5
slaidid. 7 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007. 3. T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43. Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud. 1. Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); 2. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses.
o riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. · Olulisemad põhimõtted: · Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: · eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. · eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne);
IV TEHINGUD 08. mai Tehingu mõsite kõrval on teiseks põhimõisteks tahteavaldus. § 67. Tehingu mõiste Tehingu mõistes on tähtis element „tahteavaldus“. (Tahteavaldus on õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahte väljendus. Tahteavalduses väljendub isiku tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele.) Tehingus väljendub tehingu tegijate tahte, tehingu kaudu saab teostada privaatautonoomiast tulenevat vabadust ise oma õigussuhteid kujundada. Privaatautonoomia põhimõtte teostamine tähendab ühtlasti vabadust teha tahteavaldusi ning selle kaudu ka tehinguid. Tehingu õiguslik tähendus seisneb selles, et see peaks kaasa tooma tehingu tegija poolt soovitud õiguslikud tagajärjed. Ühepoolse tehingu puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Ühepoolse tehingu tegemiseks piisab ühe
Mõiste Haldusõigus õigusharu, tervikuks seondunud õigusharude kogum, mis kuulub avaliku õiguse valdkonda. Haldusõigus laieneb peale haldusorganite ka parlamendile ja kohtutele (kohtunik võtab tööle kõikvõimalikke töölisi.). Omakorda jaguneb paljudeks instituutideks (nt teeõigus, lennundusõigus). Haldusõigus on väga mahukas õigusharu. Avalikul ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid: 1. Eraõigus: a. Lähtub üksikisiku privaatautonoomiast b. Tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende huvikonflikte. 2. Avalik õigus: a. Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja b. Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub
Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja haldusõiguse, objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui
Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja haldusõiguse, objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui
annaabi.ee 
