vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Bojaaride Duuma ja prikaasid: Mihhail Romanovi troonile saamine tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma (tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi. Kuid
töötajatel asukohamaal? Täievoliline, erakorraline suursaadik. assjurid Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust. Madalmaad- holland-prantsusmaa hollandi merekaubandus. Kagu-euroopa- türgi üritas austriat saada. Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) kirikulõhe (raskol) nikoni usupuhastus jagati kaheks Prikaasid-ametkonnad Maakogu- seisuslik esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov-tappis dimitri, et saada võimule Vale-Dmitri-väitis end olevat kadunud dimitri, tegelikult oli poolakas Mihhail Romanov-pani aluse romanovite dünastiale Nikon-usupuhastus Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust-võttis keisri nime b) seisuste süsteemi Lõi teenisusastmete tabeli, kus kõik seisused jagunesid 14 astmeks.
1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY
Läänemere piirkond - ja läänemere värk oli põhjasõda, kus venemaa tahtis akent euroopasse Kagu-Euroopa- agu euroopas oli ottomanidega seotud, krimmi süda näiteks Madalmaad Holland sõdis Inglismaa ja Prantsumaaga, sest hollandil oli väga hea majandusseis Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) - kui venemaal oli mitu tsaari ja ründasid mitmed inimesed kirikulõhe (raskol) - reform mlle käigus üritati taastada vene kiriku hiigelaega Prikaasid - 17 saj venema asutused kes täitsid tsaari käske, Maakogu - oli venemaa seisute esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov - teda süüdistati dimitri tapmises ja tema vastu tõusis rahvas Vale-Dmitri - ta valetas et ta oli õige Dimitri ja hiljem tapeti ta ära Mihhail Romanov - ta oli esimene Romanovite dünasti algataja Nikon - moskva pariarh kes viis läbi usulõhe Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust, b)
Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik" mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Ivani valitsus reformis ka sõjaväge
15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus
→ kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine → oli valgustatud valitseja → rajab Paldiski ja Võru linna → Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted: Põhjasõda
tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus. Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel
Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. 7 Administratiivreformid Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul.
riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses
pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus, 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism
Moskvas ülestõus poolakatve vastu. Maakogu valis Vene tsaariks lõpuks Mihhail Romanovi. Suhetes Rootsiga oli probleemiks lubadus valida Venemaa troonile mõni Rootsi prints. Koostöö lõpetati, algas sõjategevus. Sõlmiti Stolbovo rahu ja Rootsi tagastas Venemaale segaduste ajal haaratud maad. Ka Poola-Leedu riik tegi veel ühe katse Moskva vallutamiseks, kuid see ebaõnnestus ja sõlmiti vaherahu, millega Venemaa loovutas alasid. Bojaaride Duuma ja prikaasid Mihhail Romanovi valimine tähendas segaduste aja lõpp ja tsaarivõimu taastamist. Tugevnes keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli ametlikult Bojaaride Duuma (tsaari lähikondlased). Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude
ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul
d. Surmanuhtlus, piitsutamine jms Ivan Julma 1550. a Sudebnik a. Suurendas seaduste rolli b. Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval) Maakogu seadustik 17 saj Tähtsus: Valmistas ette absolutismi, süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine,
sajandil Segaduste aja lõpetas Mihhail Romanov 1613-1645, ühendas vürstiriigid ühtseks Venemaaks, parandas suhteid Rootsi ja Poolaga, tal oli poeg Aleksei I 1645-1676. Maakogu seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine
Patriarh Nikoni kirikureform, 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama, kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks=pearaha. Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus. 1703 rajati S-Peterburg- püha Peterburgi rajamine. 1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu.
annaabi.ee 
