asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi
EU15 (16%) · Maagid ja kontsentraadid on rasked lastid Rauamaak 0,67...0,29 m3/t Niklimaak 0,77...0,71 m3/t Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t Vasemaak 0,77...0,50 m3/t Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t Rauamaak Rauamaagi tekkimine Maagid · Maakide töötlemine palju tolmu · Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste kaupade töötlemisel kaetakse (teki)mehhanismid presendiga · Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades · Laeva laadimisel: Lasti jaotus ei tohiks oluliselt erineda tükklasti jaotusest Lasti mass ühes trümmis =<0,9 LBD Kui lasti pind pole tasndatud siis tipu kõrgus põrandast =<1,1 D*S.F Last peab ulatuma poordist poordini Maagid · Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
Ladustamispaik peab olema korralikult ventileeritav. Kipsplaatide ladustamine välitingimustes Kipsplaat ei kahjustu lühiajaliste sademete tagajärjel. Hallituse tekkimise vältimiseks tuleb märgunud plaatidel lasta kuivada. Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks plaatide otsest kokkupuudet pinnase või taimestikuga. Plaadid tuleb katta vett mitteläbilaskva kile või presendiga. Õhu ringlemise tagamiseks ei tohi kate ulatuda pinnaseni ja kipsplaatide ning katte vahele peavad olema paigaldatud distantslatid. Metallprofiilide ladustamine Karkassidetailid on valmistatud kuumgalvaniseeritud terasest ja neid võib ladustada välitingimustes. Pehmete tihenditega varustatud detailide teisaldamisel on oluline vältida nende tihendite kahjustamist. Sadevete äravoolu tagamiseks tuleb materjal ladustada kaldega. 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST A: 1
................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE TÜÜBID................................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid...................................................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid
luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina
piki õmblust abiliikumistega reguleeritakse õmbluse servade sulamise kiirust ja õmbluse kuju. Ohutus tehnika eiramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi!! plahvatusi,põlenguid ja põletusi.Balloone tuleb kaitsta löökide ja kuumenemise eest need peavad olema töötamise ajal püsti kinnitatud lahtisest tulest vähemalt 5 m ja kütteseadmeist vähemalt 1 m kaugusel,päikese kiire eest varjatakse balloonid presendiga plahvatuse ära hoidmiseks avatakse ventiil sujuvalt tühjadesse balloonidesse peab jääma jääkrõhk,atsetüleeni vooliku süttimise või purunemisé korral kustutakse algul põleti leek ja alles siis suletakse ballooni ventiil. Hapniku vooliku süttimisel suletakse esimesena ballooni ventiil leegi süütamiseks avatakse veidi hapniku ventiil ja seejärel üheaegselt süütamisega atsetüleeni ventiil,leegi kustutamiseks suletakse algul atsetüleeni ventiil ja siis hapniku ventiil, kui
pallidkokku metallist või sünteetilisest materialist lintidega. Pallid peavad olema tugevad, puhtad, ilma õli- ja muude plekkideta. Pallidel peab olema õige vorm (kuju) ja nõuetekohane markeering. Laeva trümmid tuleb enne laadimise algust korralikult puhastada prahist ja tolmust, kui vaja, siis ka kuivatada ja õhutada (ventileerida). Et ära hoida puuvillapallide hõõrdumist vastu laeva metallpindasid, eriti just vastu koomingsi servi laeva laadimisel-lossimisel, kaetakse need presendiga. kattematerjaliga Selleks et paremini ära kasutada laeva trümmide mahutavust ja ära hoida pallide vastastikust hõõrdumist, mis võib põhjustada pallide iseeneslikku süttimist, tuleb nad stoovida tihedalt üksteise vastu. Et lossimise käigus ei tekiks segadusi erinevate kaubapartiidega ja puuvillasortidega, on vaja 9
Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on vajalik läbi viia stowaway search (põgenike otsing). Kui laev meresõiduks ette valmistada, nagu hea merepraktika seda ette näeb, kahjustused laevale ja ohtlikud olukorrad reisi kestel on välditavad. Ettevalmistused sillal. Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management). · Teavitada masinaruumi
lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel Luugiseade tagab laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes, kannab tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel Puidust luugikaante ja presendiga kaetud luuk Lastiruumi luugi katted Lastiruumi luugi kate tagab kauba lastiruumi veepidavuse ja annab luugiavale täiendava tugevuse. Lastiruumi luukide sulgemiseks kasutati varem puitplankudest ja presendist katteid, kuid kaasaegsetel laevadel on peamiselt terasest katted. Terasest luugikatted Liigitatakse kolme gruppi: · Nihutatavad katted (pööratakse avamisel näiteks hüdrokäiturite abil keskliigendist vertikaalasendisse
laudpõrandad ja klaasitud aknad. Harva on nendes majades kaminataoline ahi, tavaliselt on seal plekkahi. Traditsioonilistest elamutest on tänapäeval kasutusel püstkojad. Nende sõrestik ehitatakse koonusekujuliselt asetatud lattidest, mis tehakse kas kuuse-, kase- või pajupuust. Tavaliselt on latid 4-5, vahel ka 6-7 meetrit pikad. Tänapäeval kaetakse enamikel suvistel püstkodadel latid presendiga, varem kaeti need kasetohuga. Püstkoja keskel on lõkkekoht või plekkahi. Lõkkel on kahel pool ülalt kaheharulised postid, mille harude vahel on pajapuu. Selle külge riputatakse padasid, potte ja teekanne. Lõkkest või ahjust kahel pool on põrandalauad. Külgseinte ääres on magamisasemed. Magatakse põhjapõdranahkadel, mille all on kuivatatud rohust matid ning nende all puuoksad või puupulkadest restid. Vahel on magamisasemed ka põrandalaudadel, millel on matid ja põhjapõdranahad
asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks
vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina lüüakse sisse alati
asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks
takistas hageja juurdepääsu üüritud eluruumile. Hageja ei pääsenud ligi ka hoovis olevatele sõiduautodele. Kostja ei teatanud hagejale, et ta on üürilepingu lõpetanud või soovib seda teha või et hageja peab oma asjad ära viima. Kostja takistas hageja ligipääsu oma asjadele mitme nädala jooksul. Kui hageja pääses oma asjade juurde, selgus, et need olid tõstetud aeda ja kaetud presendiga. Väärtuslikumad asjad olid kadunud ning mööbel jm oli vihmast kahjustatud ja taastamiskõlbmatu. o Lukkude vahetamine ja asjade väljatõstmine on kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 tähenduses: Seadusevastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline
annaabi.ee 
