Nimisõnad Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad. Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus. Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi. Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid. Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga.
amo – kandma amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval 6 Väga palju homonüüme: Lima – viis, viies, käsi, looma esijalg Kelekele – neeger, kruus, liiv Ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama 6 mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? 6 prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis prefiksi järel asub: wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees) wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim) 6 Keelenäide: Väljendid: Pewea – Tere, kuidas sul läheb? 2 Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras 2 Ata wai wolo – Tere/Tänan sind 2 Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on? 6 Elepani – elevant 6 Kati – hammustama 4 I te tamakinga a lua wāwine ia, na kati loa te toe wawine i nā lima o te toe. – Kakluses nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest
kas 0 (signaali ei tulnud, infot ei ole) või 1 (signaal tuli, mingi info on saabunud). Kui tegemist on 8 järjestatud bittiga (nt. 10010011), siis saab rääkida 1 baidist (tähis B). Järjestades 1024 baiti saame 1 kilobaidi (tähis KB). Allpool on toodud tabel, mis näitab, kuidas erinevad mõõtühikud on omavahel seotud. Pöörake tähelepanu, et iga mõõtühiku ees on kordaja 1024. See on seotud sellega, et 2 (ühel bitil võib olla kaks olekut) astmes 10 (prefiksi kilo väärtus) = 1024, MITTE 1000. 1 KB kilo 1024 B 1 MB mega 1024 KB 1 GB giga 1024 MB 1 TB tera 1024 GB 1 PB peta 1024 TB Tarkvara (i.k. Software) on arvuti mittefüüsilised komponendid ehk programmid, mis juhtivad arvuti tööd. Tinglikult tarkvara saab jagada süsteem- ja rakendustarkvaraks. Süsteemtarkvara Programmid, mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks:
olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa)
Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne.
sõnavormina. Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul (nt kirjuta+n oleviku tunnus puudub) Kliitik (kliitiline morfeem) liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi). Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks.
Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm) Eitus Näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust. Saab öelda ka nimisõna prefiksi abil nt mittesuitsetaja. Sõnade ümberpaigutamisega saab mõjutada eituse tähendust. 30.10.12 GLOSSIMINE Glossimise 1.etapp eristada tunnused ja lõpud ehk aglutineerivalt liidetud lõpud Tüdruku-le meeldi-b raamat. girl. VS-ALL like-3SG book.CS the girl likes the book SÜNTAKS - lauseõpetus · Lause terviklik mõte, mis sisaldab ühte finiitverbi(pöördelist verbivormi) ja selle juurde kuuluvaid laiendeid. Liht- ja liitlaused(verbivorme juba mitu)
3SG.OBJ.INDIKATIIV tulema- tahtma-2SG.PARTITSIIP 'Ma ei saanud üldse aru, et sa tahtsid kaasa tulla.' (grööni keel) Morfoloogiline tüpoloogia Selline klassikaline tüpoloogia pärineb 19. sajandist. Tegelikud keeled on eri tüüpide segud. Greenbergi kvantitatiivne morfoloogiline tüpoloogia (1954) 100-sõnalised tekstid 8 keelest Sünteesi-, aglutinatsiooni-, liitmis-, derivatsiooni-, muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt indeksid WALS Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi):
juurmorfeem või morfoloogiliselt komplekssem struktuur. Teiselt poolt võidakse tüve all mõista ka lihtsalt juurmorfeemi. Vastavalt asendile tüve suhtes võib eristada kolme liiki afikseid . Tegemist on seega positsioonilise ehk asukohast lähtuva liigitusega. Tüve ees asuvad afiksid on prefiksid, tüvejärgsed on sufiksid ja tüve sees paiknevad afiksid on infiksid. Muuteprefikseid esineb näiteks ka saksa keele verbide partitsiibivormides. Sellise prefiksi ja sufiksi kohustusliku ühendi kohta kasutatakse mõnikord terminit tsirkumfiks. Selle vormi prefiks on osaliselt reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti. Tüve lõppu liituvaid afikseid nimetatakse sufiksiteks. Ka nt eesti keele tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailma keeltes palju tavalisemad kui prefiksid; keeli võib nimetada sufiks või prefikskelteks, kui enamus afikseid on ühesugused. Tüve sees asetsevaid afikseid nimetatakse infiksiteks. Keeletüpoloogiliselt
teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem – esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina Afiks – seotud morfeem, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad sõnavormile. Juurmorfeem – tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand Morfotaktika – morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud
Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad. Eesti keeles näiteks kõneviisi ja aja markeering ei esine ühes kategoorias. 16. Sünteesi indeks puudutab isoleerivaid, sünteetilisi ja polüsünteetilisi keeli. Sünteesi indeksit nii: võetakse 100 morfeemi ja jagatakse sõnade arvuga. Isoleerivad keeled on tihti toonikeeled ja neis esineb seriaalverbe. Polüsünteetiliste keelte üks omadus on
kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem - esineb alati koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Seotud morfeemide (v.a jäänukmorfid) kohta kasutatakse ka terminit afiks. Afiks liitub tavaliselt tüvele. Juurmorfeem - tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Kolme liiki afiksid: Prefiksid (tüve ees asuvad) Tsirkumfiks - prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti Keel, milles esinevad anult prefiksid - prefiksikeel Sufiksid (tüvejärgsed) Eesti keeles tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailmakeeltes tavalisemad kui prefiksid. (sufiksikeeled) Infiksid (tüve sees paiknevad) Esinevad palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid.
Windows-keskkonna formaat Windows Desktop; Precision: pikkusühikute kümnendkohtade arv (võrdle käsuga `UNITS); Decimal separator: kümnendkohtade eraldaja (kui formaat on Decimal); Round off: ümardamistäpsuse kehtestamine (näiteks 1 ümardab mõõtarvud lähima täisarvuni, 0.25 korral aga murdosa kas puudub või on võrdne 0.25, 0.5 või 0.75); Prefix: ja Suffix: prefiksi (näiteks %%c läbimõõdumärgi saamiseks) ja sufiksi (näiteks mõõtühikuna mm) automaatne lisamine pikkusmõõtudele; Measurement Scale kõikide pikkusühikute läbikorrutamine selle teguriga (näiteks mastaabiteguri 10 korral näidatakse 20cm pikkust lõiku 2m pikkusena); · Zero Suppression nul- Leading eesnullide ärajätmine (näiteks 0.56 lide ärajätmine (nurga- asemel kirjutatakse .56);
Kui on tegemist põhi- protseduuriga, siis pärast laadimist (vt. eelmisel leheküljel) toimub käivitamine sisendrea (minunimi) sisestamisega (sulud nime ümber on tarvilikud). Protseduuri päisesse võib aga protseduuri nime kirjutada kujul C:minunimi. Selline protseduur tuleb käivitada lihtsalt tema nime sisestamisega (ära jätta ka eelnev C:), st. käivitatakse nii nagu paketi AutoCAD käskki. Siit, muide, järeldub, et prefiksi C: olemasolul nimes ei tohi nimi kokku langeda ühegi käsu- nimega, sest see muudaks käsu kättesaamatuks (mõnikord saab seda teadlikult ära kasuta- da). Formaalsete parameetrite loetelu (võimalik, et tühi) sisaldab muutujaid, milledele seda protseduuri välja kutsuva protseduuri parameetrite väärtused üle antakse. Lokaalsete muu- tujate loetellu kuuluvad muutujad (kui need puuduvad, siis pole ka eelnevat kaldkriipsu vaja)
annaabi.ee 
