ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST
Seda nimetatakse retsitatiivseks lugemiseks.6 Rituaalsed, sisenduslikud kordused, mille 4 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Koraal luteri kirikus 5 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Gregoriuse laul ja ortodoksi liturgia 6 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 keskmes Jeesuse nimi ja tölneri palve, preesterlik muusikastiil on olnud pikki aegu selle kiriku liturgilise praktika kese. 7 Õigeusu kirikulaul põhineb kaheksal põhiviisil. Juba alates 6.saj. on laulud seatud kaheksasse ossa. Viisijagudes on meloodiaid stihhiira-, tropari-, prokimeni- ja kaanoniviiside jaoks. Lauluviis vahetub igal nädalal. Teisel pühapäeval pärast nelipühi algab esimene lauluviis, järgmisel teine jne. kuni kaheksandani, mille järel alustatakse jälle esimesest
Mooses oli samuti esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Tänu sellele oli juutidele seaduse tundmine ja täitmine esmatähtis. Seadus koosnes hulgast üksikeeskirjadest , mille arv pidevalt kasvas. Oluliseks ülesandeks oli rakendada seadust igapäevase elu ja kultuse kõigi üksikasjade kohta ning täiendada juhtudel , kui ei olnud mõne asja jaoks konkreetseid juhiseid olemas. Kui varasemal ajal sääraseid küsimusi oli korraldanud preesterlik traditsioon ning preestritoora, siis nüüd oli kirjatundjate(teoloogid ja juristid) ülesandeks jagada korralduse religiooni ja eetika kohta. Moosese 5. Raamatus on öeldud: ,,Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istude ja teed käies , magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel.Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!"(Ms 10:12; Ms 11:18;Ms 11:19; ).
Mooses oli samuti esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Tänu sellele oli juutidele seaduse tundmine ja täitmine esmatähtis. Seadus koosnes hulgast üksikeeskirjadest , mille arv pidevalt kasvas. Oluliseks ülesandeks oli rakendada seadust igapäevase elu ja kultuse kõigi üksikasjade kohta ning täiendada juhtudel , kui ei olnud mõne asja jaoks konkreetseid juhiseid olemas. Kui varasemal ajal sääraseid küsimusi oli korraldanud preesterlik traditsioon ning preestritoora, siis nüüd oli kirjatundjate(teoloogid ja juristid) ülesandeks jagada korralduse religiooni ja eetika kohta. Moosese 5. Raamatus on öeldud: ,,Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istude ja teed käies , magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel.Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!"(Ms 10:12; Ms 11:18;Ms 11:19; ).
o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus
Weber-huvitas seos ideede ja tegude vahel Vaadelnud islami, budismi, hinduismi, konfutsiaalsuse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist nnab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Weberi arvates hinduism ja budism pööravad ära sellest maailmast ning õhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist, lisaks pärsib ka Weberi arvates ka kapitalismi arengut konfutsiaanlus Ususüsteemide topeltloomus-preesterlik- preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Religioosses mõttes on preester säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja Prohvetlik- prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad olla tegelikult
mitte- peetakse jumalanna abikaasaks-kreeka mütoloogia põhjal. Pronksiaeg: · Kreeklased vallutasid Kreeta ning võtsid Kreetalt kirja ja jumalusi üle ning mugavdati. · Kuna kreeklased võtsid Kreetalt jumalusi üle on osade nimed meile teada. Samuti on palju jumalannasid. Arhailine periood: · Esimesed kirjalikud allikad, mis annavad teavet, milliseid jumalaid kreeklased austasid. · Jumalad on meile teada just poeetide kaudu. Seal puudus preesterlik traditsioon. · Jumalad: Zeus, Hera(talle hakati kõige varem templeid rajama Kreekas), Poseidon, Hades, Demeter. Nemad olid jumalate vanem põlvkond. - Noorem põlvkond: Athena, Ares, Aphrodite, Apollon ja Artemis(noored jumalad; kuulusid täiskasvanuks saamise tseremooniate juurde), Hephaistos, Hermes(jumalik karjus, petis, varas), Dionysus(vahel samastati Hadesega).
Aleksandriast. "Grammata hieroglyfika", eristamiseks "grammata hieratika" papüürusel kursiiviga kirjutatud tekstid) on vanaegiptuse piltkiri, oli kasutusel III aastatuhande algusest eKr ligikaudu kolmanda sajandi alguseni pKr. Algselt tähistas iga pilt tervet sõna, hiljem loodi märke ka silpide ja konsonantide jaoks; vokaale ei tähistatud. Argitarbeks tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega kirjad: hieraatiline kiri (hieratikos "preesterlik"), mida kasutatakse peamiselt usutekstide kirjapanekuks, ja demootiline (demos "rahvas"), milles kirjutati peamiselt rahvakeelsed tekstid. Hellenismi ajal kujunes kreeka tähestikust ja sellele lisatud mõnest demootilist märgist kopti kiri (sai nime ristiusuliste egiptlaste koptide järgi). Hieroglüüfkiri kujutas endast algselt lihtsalt piltkirja, ent esimese dünastia aegsetel raidkirjadel, mis on varaseimad meile teadaolevad tekstid, on see juba muutunud keerukamaks
Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja
Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid
Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool
eksi Clemens Aleksandriast, 1-2 ss.: "grammata hieroglyfika", eristamiseks "grammata hieratika" papüürusel kursiiviga kirjutatud tekstid) on vanaegiptuse piltkiri, oli kasutusel III aastatuhande algusest eKr ligikaudu kolmanda sajandi alguseni pKr. Algselt tähistas iga pilt tervet sõna, hiljem loodi märke ka silpide ja konsonantide jaoks; vokaale ei tähistatud. Argitarbeks tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega kirjad: hieraatiline kiri (hieratikos "preesterlik"), mida kasutatakse peamiselt usutekstide kirjapanekuks, ja demootiline (demos "rahvas"), milles kirjutati peamiselt rahvakeelsed tekstid. Hellenismi ajal kujunes kreeka tähestikust ja sellele lisatud mõnest demootilist märgist kopti kiri (sai nime ristiusuliste egiptlaste koptide järgi). Hieroglüüfkiri kujutas endast algselt lihtsalt piltkirja, ent esimese dünastia aegsetel raidkirjadel, mis on varaseimad meile teadaolevad tekstid, on see juba muutunud keerukamaks
mõistmiseks tuleb neid taas küsida. · Varasemad vastused aitavad mõista ka tänast ühiskonda. Miks tekkis poliitiline filosoofia vanas-Kreekas? Poliitiline filosoofia eeldab: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal- kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. Tekib ka riik. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. 1 Varem kasutati mõistet poliitiline filosoofia
vaimuga läbiimbunud kunsti esimest moondumisfaasi, mis algas Bütsant-siga ja ulatus William Vallutaja * ajani. Võimatu on meie katedraali paigutada ka teist liiki kirikute hulka, mis on kõrged ja õhulised, rikkad akende ja skulptuuride poolest, teravad vormilt ja julged põhiplaanilt, mis poliitiliste sümbolitena on kogukondlikud ja kodanlikud, kuid kunstiteostena vabad, tujukad ja taltsutamatud, näidates ehituskunsti teist moondumisfaasi, mis pole enam mõistatuslik, muutumatu ja preesterlik, vaid artistlik, edev ja rahvalik, mis 6 0 algab ristisõdaae lõpust ja lõpeb Louis XI ajal. Pariisi Jumalaema kirik pole puht-romaani tõugu nagu esimene liik ega puhtgooti tõugu nagu teine liik kirikuid. Ta ori üleminekuaja ehitus. Saksi ehitusmeister oli parajasti lõpetamas löövi esimeste sammaste püstitamist, kui ristisõitjad tagasi tulid ja tõid kaasa teravkaare, mis võidukalt asus laiadele romaani kapiteelidele, mille ainsaks otstarbeks oli olnud ümarkaari kanda.
annaabi.ee 
