1975. aastal värviti ära ka sisemine pool. 1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust kirikukoor. 1939. aastal 20. augustil tähistati koguduse 600. aastapäeva. Samal päeval toimus kiriku kõrval jõe kaldal Lääne praostkonna vaimulik laulupäevl. Kirikule kingiti kirikutorni sini-must-valge lipulaid, valged altarikatted ja esiuksest altarini ulatuv põrandavaip. Elekter saabus kirikusse 1971. aastal. See andis kirikulistele uue hoo sisse. Nüüd peeti eelnevaga võrreldes rohkem jumalateenistusi ja remonditööd kulgesid ladusamalt. 1975 aasta 28. septembril peeti esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir.
kõige kauem töötanud - ajani, mil ta valiti EELK peapiiskopiks. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti · Gus tav Pe e te r Piir (alates 1995. a.). Ta on omandanud usuteadusliku kõrghariduse Ameerikas ja kaitsnud seal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Töötanud õpetajana Toronto Peetri koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost · Valde k Jo hans o n töötab abiõpetajana alates 1991. aastast · Tiiu He rmat on Sakariase osakoguduse õpetaja, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt. Tema on tegev olnud Püha Vaimu kiriku juures alates 1995. aastast · Mårte n Ande rs s o n on abiõpetajaks olnud alates 1997. aastast · Vahepeal oli hooldajaks Hug o Valma (1964-1965) Kasutatud kirjandus · http://www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ajalugu. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_P%C3%BC · http://www
eesseisjana teenis ta neli aastat.15. juulil 1957 määrati Aleksei Ridiger Tartu Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks. Ka seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. 17. augustil 1958 omistati talle ühtlasi ülempreestri aunimetus.Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks. Mungaks pühitsemine Pärast oma ema surma 1959. aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades
sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda
illegaalsed kogud. Illegaalsete raamatukogude töökorraldus. Lugemisringid. MAKSULISED LAENURAAMATUKOGUD Esimesed eralaenuraamatukogud Tallinnas: Johann Jacob Illig ja Johann Christian Allee. Georg Arnold Eggers - Tallinna majutusameti ruumidest Peterburi Neeva prospekti kaupluseni. Franz Ferdinand Kluge. Carl Ströhm. Ferdinand Wassermann. LUGEMISRINGID Lugemisringi tööpõhimõtted. August Wilhelm Hupel asutab esimese lugemisringi. Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner.
H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. B. G. FORSELIUS (1660 1688) Harju-Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas Eestisse naastes Aru kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari. Esimese eestikeelese aabitsa koostaja. Eesti kirjakeele lihtsustaja, eestipärastes nimesid. M. LUTHER (1483 1546) saksa kristlik teoloog ja augustiini munk. Oluline protestantismi mõjutaja, tänu temale sai alguse reformatsioon
tänu tema algatusele arenes rahvakoolide võrgustik ning haridus muutus kättesaadavamaks kõigile lastele, ka tütarlapsed pidid Lutheri õpetuse järgi saama mingisuguse algharidus. Tema alustatu oli heaks lähtepunktiks arendamaks edasi kooliharidust. Kasutatud kirjandus Febvre, L. Martin Luther. Üks inimsaatus. Varrak 2003, 250-256 lk. Hiiemets, J. M.Luther. Tallinn 1996 23, 39, 271-282. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004, 418-425 lk. EELK Võru Praostkonna koduleht: http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/Dr.MartinLutheriElulugu.htm (23.10.2012)
1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud puittorni asemele kivitorn, mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P. Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder
ameti jagunemisest kolmeks piiskopi, preestri ja diakoni teenimisvaldkonnaks, kusjuures piiskopi puhul on esiplaanil ülevaataja ja diakoni puhul abilise roll. Uuemal ajal on sõna "preester" kasutatud esmajoones sõna ja sakramendi teenistuses oleva ordinatsiooniastme nimetusena, sõna "õpetaja" aga koguduse hingekarjase ametikoha tähenduses. Vikaarõpetaja ja -diakon märgivad vaimulikku, kes on mingi suurema piirkonna, praostkonna või üldkiriku teenistuses. (Põder, EELK vaimulikud 2013: 5-6) Uurimisperioodi 1987-2015 piiritlemine Milleks on valitud töö algusaastaks 1987 ja lõpetuseks 2015? Sellise valiku aluseks on mitu võimalust, antud juhul on peamine aga peapiiskopide ametis olemise aeg. EELK peapiiskop Edgar Harki surma järel asus just 1987. aasta lõpus (valitud 11.06.1987, pühitsetud 15.11.1987) ametisse Kuno Pajula, kelle
12.1937). Õed-vennad: 1. Hermann (23.10.1918?.02.1919). 2. Hugo (08.02.1921) Õpingud: A. Salomoni eraalgkool, 1928 Tartu Linna III Algkool, 192833 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium, 193440 Tartu ülikooli usuteaduskond. Akadeemiline kuuluvus: EÜS, Akadeemiline Usuteadlaste Selts. Pro venia concionandi/pro ministerio: 20.-21.05.1940, 07.-08.12.1943. Prooviaasta: 01.06.1940 Tartu Peetri kog. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplik Toomkirik Tartu praostkonna vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 Tartu praostkonna vikaarõpetaja, 194445 Jüri kog asetäitja õpetaja, 194546 Jõelähtme kog hooldajaõpetaja, 194551 Jüri kog õpetaja, 1946 Jõhvi kog õpetaja kt, 194748 Kose kog hooldajaõpetaja, 195153 Simuna kog õpetaja kt, 195380 Jõhvi kog õpetaja, 195563 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1966 68 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1977 Iisaku kog hooldajaõpetaja, 198095 Tartu
pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile. Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest. Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisja maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks. Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud 11
Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist? Nõuka: klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda. Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas: 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti aastasadade pärast. 1343 puhkes Harjumaa (ööl vastu 23. aprilli). Vallutati Padise klooster, põletati kirikuid. Saare-Läänes sama nali
seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla, sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra
Temast jäigi see taastamata. Piibli esimene tõlkija, aga mitte väljaandja. Ernst Glück (1651-1706). Sündinud Magdeburgis, tulnud Liivimaale hiljem, teinud siin kiiret karjääri, tõusnud Marienburgi praostiks. Kahtlemata vägagi edumeelne mees ja üks nendest, kes tegi koolihariduse heaks väga palju. Just tema praostkonnas hakati pärast maapäeva otsust asutama koole. Glück nõudis, et kõikide praostkonna kirikute juures tegutseks kool, paljuski tingitud tema enda nõudlikkusest. Kuna kooliõpetajaid esialgu polnud, hakkas neid ise ette valmistama. Võib võrrelda meie Forseliusega – esimene Läti õpetajate ettevalmistaja. Kooli kui asutust tema juures polnud, aga ajalookirjutus Lätis: Glücki kooli poisid. Oli see, kes tõlkis kogu Piibli läti keelde ja andis selle ka trükis välja. Piibel ilmus osade kaupa 1689-1694. Oma aja kohta märkimisväärses
annaabi.ee 
