Praktikum 3 Maakasutuse raskuskeskme määramine Töö eesmärk: Leida joonisel 3.1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid. Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I v...
küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks
(3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. (4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Registriosa neljas jagu «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine Mis on kõlvik? Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega; Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab
Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada 21. Leppemärgid. On kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised millede abile näidatakse objektide e. Situatsiooni asukoht. Situatsioon – kõik mis asub maapinnal, tee, küla, kõlvik. Kõlvik – maatükk mis erineb temaga kõrvalolevast looduslike tingimuste või kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad: mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid. Mõõtkavatud e sümboolsed – ei ole mõõtkavaga kooskõlas. Punktmärgid. Poolmõõtkavalised e joonleppmärgid – joonobjekt, tee, kraav. Pikkus vastab laius ei vasta. 22. Joonte mõõtmine lindiga.
instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine
instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine
Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud? Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega.
Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p., moodustades seal loode – kagu suunas väljavenitatud kõlviku, mida kirdest ja osalt ka põhjast piirab selge astang. See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor. Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised. Need on esindatud rannavallidega, harvem 4 murrustusastangutega. Viimased piiravad eelmainitud keskset aluspõhjakõlvikut. Kahjuks pole neist rannavallidest tänapäevaks peaaegu midagi säilinud. Suuremat osa neist on kasutatud ehitusmaterjalina mitmesuguste sõjaliste objektide ehitamisel
8) maatükk (maaüksus) - maa või veeala piiritletud osa; 9) katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed; 91) piiripunkt - maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata; 10) piirimärk - piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada; 11) kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega; 12) tehingu õiend - kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument; 13) katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. 2. Mis on katastri pidamise eesmärk?
(Gustavson, 1993). Maarinde positsioon nr 6 rajati endise Pääsküla küla territooriumile. Peeter Suure merekindluse tunnelid paiknevad Saku vallas Tänassilma 29 küla territooriumil ning väikeses osas Saue vallas Laagri aleviku territooriumil (Kultuurimälestiste riiklik register). Joonis 2. Maa-aluste käikude asukoht Laagri talvituspaigas. Kindlusrajatiste ehituseks sobis Pääsküla kõlvik väga mitmel põhjusel. Looduslikult, geoloogilise ehituse poolest on Pääsküla mägi allmaatunnelite rajamiseks sobiv, kuna siin paiknevad tihedad minimaalselt mõranenud paekivikihid. Oht, käikude kokku varisemiseks oli minimaalne (Muuga, 2000). Pääsküla maarinde positsioon nr 6 hõlmab enda alla kuut rooduvarjendit ja lisaks nende vahele jäävate käikude süsteemi (Kultuurimälestiste riiklik register). Ühest kuuest blindaazist asus ka diiselelektrijaam (Gustavson, 1993).
1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis; 2) randadel ja kallastel; 3) allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel; 4) inflatsioonialadel; 5) joogiveehaaretel; 6) uuristus- ja tuuleohtlikel aladel; 7) looaladel; 8) muinsuskaitse objektidel; 9) muudel planeeringuga määratud aladel. Kaitsevöönd kahe intensiivkasutusala või intensiivkasutusala ja loodusliku ala vahel olev väiksema kasutusintensiivsusega kõlvik, mille eesmärk on puhverdada saastumist ja hoida ökoloogilist tasakaalu. Kaitstav looduse üksikobjekt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. Kaldaerosioon geoloogiline protsess, ei ole põhjustatud inimtegevusest. Põhjustatud põhiliselt 2 jõu mõjul: 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
