Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine. Tegutsemine eeldab aga teatud usku oma tegude mõttekusse, edukusse, ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja
1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus on, verifitseerimisega või ilma. Teie, pragmatistid, vahetate põhjuse ja tagajärje ka, kui lasete tõe olemisel asuda verifitseerimisprotsessides. Need on üksnes selle olemise margid, üksnes meie lombakad moodused toimunu järel kindlaks tegemiseks, millistel meie ideedest juba on see imeline omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2
Intellektualismil on vastandsuund radikaalne empirism (tema suund). Selle meetodiks on pragmatism. James ütleb, et need on vastandid küll (ratsionalism ja empirism), aga neil on ka ühisosa. Ühisosa on see, missugune ülesanne on filosoofial. See vastandus peaks väljenduma ka VI loengus, kus käsitletakse tõe probleemi. Teksti osa: Igas leksikonis olev määratlus – tõde on ideede omadus. Kasutab sama sõna, mis oli ka Pericel. Ühildumine reaalsusega. Intellektualistid ja pragmatistid näevad eraldi seda, mida tähendab ühildumine reaalsusega. Mis on kummagi arusaamade lahkuminekud; kirjutab teatud poleemikat. Millised on need seisukohad. Ühildumine – Intellektualistid: võiks tähendada kopeerimist. Raskus on milles – võib töötada küll, kuid mida tähendab, et kopeeritakse näiteks „laua kõvasust“, see on meie kujutlus ja meie taju. Mõte on selles, et meie idee kõvadusest ka kirjeldab midagi tegelikkuses. Milles see ühildumine siis sesineb?
teooriate halva tundmisega. Nt. on sagedased seda tüüpi esseed teemal "Kumb tõeteooria on veenvam, korrespondentsiteooria või pragmatismi tõeteooria": autor pooldab korrespondentsiteooriat kui tervemõistuslikumat, esitab üldist kriitikat pragmatismi suhtes - tõde ei saa sõltuda kasulikkusest jne; näiteolukordadena kasutatakse ainult kõige lihtsamaid objektide vahetu tajumisega seotud juhtumeid - nendes piirides toimib tõesti argument hästi (ning ka pragmatistid nõustuksid). Kuid probleemi tuum on hoopis teistsuguste väidete tõestuses (üldväited, mineviku kohta käivad väited, väärtusotsustused) - üldist teooriat kaitstes tuleb käsitleda kõige keerukamaid, mitte kõige lihtsamaid juhtumeid. 5. VASTUOLUD VÄIDETE VAHEL Juhul kui autor esitab essees mitmeid väiteid - mis on iseenesest väga hea - võib mõnikord kaduma minna kooskõla
Esiteks: “Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga – nagu sageli arvatakse – hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetatakse kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas.” (James, Pragmatism, lk 36.) Inglise filosoof Bertrand Russell kritiseeris sellist seisukohta järgmiselt. Oletame, et me tahame teada, kas Kolumbus ületas Atlandi ookeani 1492. aastal või mitte. Kui oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi vaadata järele teatmikust, nagu teeksid teised inimesed. Meil tuleks kõigepealt hoopis selgitada, millised on selle uskumuse tagajärjed ja kuidas need erinevad neist, mis kaasneksid usuga, et Kolumbus ületas Atlandi ookeani nt 1491. või 1493. aastal. Seejärel tuleks kindlaks teha, millised oletatavad tagajärjed on kõige paremad. Kui jutt on ajaloofaktidest, siis ei näe Russell uskumustel mingit muud vahet peale võimaluse ajalooeksamil head hinnet saada
see on paratamatult või mitte. 8 Pragmatismi tõeteooria Pragmatism on filosoofiline suund, mille rajajaks on ameerika filosoof ja loogik Charles Sanders Pierce (1839-1914) ning mida populariseerisid ameerika filosoof ja psühholoog William James (1842-1910) ning ameerika filosoof, psühholoog ja pedagoog John Dewey (1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /..
Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus
1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin "Sobivus" ja mida termis "tõelisus", ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised need mõtted, ettekujutlused, mis aitavad paremini mõista tegelikkust, mida saab praktiliselt kasutada. Pragmatistid ütlevad: see, mis töötab, ongi tõde. EKSISTENTSIALISM Sóren Kirkegaard 18.saj., taanlane päritolult. Üks 20.saj. enim mõjutanud filosoof. Kirjutas oma töid taani keeles. Hiljem ta raamatud tõlgiti. 1813. sündis vagas perekonnas, vanemad kuulusid hernhuutlaste (vennaste kogudus. Preisimaal tekkis. Krahv Tsisendorf. Hakkas enda mõisas pidama jumalateenistusi. Eripäraks see, et igaüks võis jutustada. Rõhutati vabadust e
järgnevad: Pythagoras – Sõnad on looduse enda poolt ning nimetus peitub asjade olemuses. Demokritos – Sõnad pole mitte looduse vaid juhuse poolt. Sofistid – Sõnad on inimese väljamõeldis, konventsioon. Ratsionalistid – Sõnad tähistavad asjade sisemist loomust. Empiristid – Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatistid – Sõnad on tekkinud tegevusharjumuste tulemina ja nende tähendus sõltub kasutusest. 8) Keelerelatiivsuse hüpoteesi järgi on keel mitte staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mis käib maailma (kultuurimaailma) loomise juurde. Erinevate keelte olemasolu tähendab ka erinevate maailmate olemasolu ja sellest omakorda inimese erinevat vaatenurka maailmale. 9) Kultuuri saab määratleda erinevalt:
mingi uskumus prognoosib juhtuvat mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “Sobivus” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
kostan seepeale, “Paris Hiltoni väide on tõene”. Ütlusega “Paris Hiltoni väide on tõene” ei esita ma Paris Hiltoni väidet, ega ka korda seda—kuidas ma saaksin seda teha, kui ma isegi ei tea, mida Paris Hilton väitis. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “sobivus” ja mida termin “tõelisus”. Ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset (informatsiooniline, informeeriv) ja ekspressiivset (väljendusrikas, ilmekas) funktsiooni? Mida tähendab, et „on tõene“ on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo
annaabi.ee 
