1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski neile vastuväidet ei esita.
arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma
Euroopa mandriosa juhtivaks riigiks. Tal läks korda ühtse ja omaenese iseseisva kultuurilise identiteediga riigi loomine, mis eristas Prantsusmaad kõigist teistest riikidest. Tal oli julgust ja seda mitte lahinguväljal, vaid ka seistes silmitsi võimalustega, et tema elutöö hävineb. Ta oli arukas omaenese rahaasjus, või otsides vahendeid selleks, kuidas maksta sõduritele ja varustada neid toidumoonaga. Ja lõpuks oli Richelieu ise oma pragmatismile vaatamata tõsiusklik katoliiklane, kes uskus Jumalast salvitud kuningavõimu ja käsitas end selle teenrina. Richelieu suri 4. Detsembri hilisel õhtutunnil 1642. aastal, täies teadmises, et pole kunagi kaldunud kõrvale eesmärgist, mille ta endale oli püstitanud: teenida kirikut ja riiki. ,,Palun oma käskjat, ja kohtumõistjat, kelle palge ette ma peagi asun, kogu südamest, et ta tunnistaks mind süüdi, kui mul oli kunagi muid kavatsusi kui teenida kirikut ja riiki".
1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930) USA: Monroe C. Beardsley, Cleanth Brooks, John Crowe Ransom, Allen Tate, Robert Penn Warren, William K. Wimsatt, (T. S. Eliot) Uuskriitika tekkis USAs vastuseks: biograafilisele lähenemisele kirjandusteaduses USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Prioriteedid: Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline
foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel
Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik:
teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine
õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel
Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused
Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused
pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile. Pragmatism on subjektiividealistlik õpetus, mille järgi tõe kriteerium on tegevuse edukus. Pragmaatiline tähendab ainult praktilist tulemust silmas pidav. Majanduselu peamine eesmärk ja sisu on majandava subjekti e institutsiooni kasusaamine. Eitatakse objektiivsete majandusseaduste olemasolu ning peetakse ühiskonna arenemise aluseks institutsioone (majandava subjekti tegevuse psühholoogilisi motiive, instinkte, kogemusi, traditsioone).
Lk 1698. Viide teaduslikule sotsiaalsusele ehk on teaduslik kogukond olemas. Ei sõltu üksikinimese mõtlemisest, vaid teaduskonnast. Vastuolu laheneb – uurimine sõltub meie uskumustest küll, et see, mis ei sõltu mõtlemisest, et see viib lõpuks mingi kindla tulemuseni. Kindel tulemus on siin tõelisus. Tõelisus kinnitab selle, et jõutakse kindla tulemuseni. Viimane lõik – viide sellele,mis on legitimatsioon. Filosoofia pakub teadusele oma teeneid siin. On ka vastuväide pragmatismile – et kunagi jõutakse tõelisuse faktini. Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon
ikka negatiivse võimaluse valimisega. Kui ma usun tõesti, et olen vaba inimene, siis ma tegutsen nagu vaba inimene, ning see uskumine osutub pragmaatiliselt tõeks.Dewey leidis, et filosoofia peab hülgama filosoofilised probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitleda inimeste probleeme.Prag. väidavad tõde on see, mida on hea tõeks pidada. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. Peirce Charles Sanders Peirce (18391914) pani aluse pragmatismile (kr pragma tegu tegutsemine), mida sageli nimetatakse ka puhtameerikalikuks filosoofiaks, pidades silmas tema lähedust miljonite ameeriklaste maailmavaatele. Filosoofid on ikka nõustunud, et igapäevases elus me peame sageli tuginema vaid usule, mitte kindlale teadmisele. Usk ei tarvitse seejuures olla üldsegi mitte religioosne. Ka see, kui ma usun, et buss ikka tuleb õigel ajal, on usk või uskumus.
annaabi.ee 
