2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast * Talvesõda Soome ja NSVL lahing Karjala ala pärast, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kaotas need alad * Jätkusõda Jätk Talvesõjale, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kokkuvõttes ei võitnud Karjala alasi tagasi 3) Isikud Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor
Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud majandusest, ideoloogilisest kontrollist, perestroikast ning vastuhakkudest. Seega 1991. 25 dets. pani M
· Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid)
uue kuninga anda nimelt prints Konstantin Sobieski. See aga ei tahtnud vanema venna Jacobi eest trooni ära napsata. Enne kui Karl XII jõudis midagi ette võtta, lasi August Patkuli soovitusel mõlemad printsid Sileesias (Austria keisrile kuuluval territooriumil) arreteerida ja Saksimaale vangi toimetada. Kuigi see oli karjuvas vastuolus rahvusvahelise õigusega, ei juhtunud sellest midagi. Karl XII leidis uueks kuningakandidaadiks Poznani vojevoodi Stanislaw Leszczinski. Patkul, kes rootslaste atendaadikatsete pärast Dresdenis istus Poolas oleks liiga ohtlik olnud katsus Berliinis õnne, et Preisimaad ka sõtta meelitada. Tema usaldusisikuks seal oli salanõunik von Ilgen. 1704.aasta mai keskel reisis Patkul Sandomierzi, kus August oli oma pooldajad kokku kutsunud, et lõpuks ometi Rootsile sõda kuulutada! Seal murrab Patkul ratsutades jalaluu (Sjögreni kohaselt), mis edasise reisi Dresdenisse väga piinavaks teeb
Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma; SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub;
Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson. Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK-sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil tekitab küsimärke. Eesti juhtis küll pool maad, kuid lõpetab kolmandama aga eesmärk pääseda otse poolfinaali oli täidetud. Nimelt polnud eestlaste organism veel liigse niiskuse ja palavusega harjunud. Poolfinaalideks annab palavus järgi ja Eesti duo jõuab teisena oma sõidust finaali. 16. augusti pärastlõunal alustasid kuus paatkonda Shunyi kanali ärres medalijahti
· Saksamaa soovis näha Poolat oma ustavate vasallriikide hulgas · Stalin, kes soovis Nõukogude mõjuvõimu laienemist Euroopas, pakkus Poolale kaitset Vastutasuks nõudis Punaarmee lubamist Poola aladele · Poolakad ei soovinud kummalegi alluda ning üritasid säilitada oma iseseisvust. · Poolakate olukord halvenes järsult pärast augustis 1939 sõlmitud Nõgukude-Saksa kokkulepet Poola koridor Poznani ja Gdanski piirkond, mis oli varem kuulunud Saksamaale, kuid Versailles' rahuga antud Poolale. See eraldas Ida-Preisimaad muust Saksamaast. Hitler nõudis seda tagasi (seetõttu oli ootamatu 1934.aastal sõlmitud Poola-Saksa mittekallaletungileping) Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude-Saksa suhted · 23.08.1939 kirjutasid NSVL-i välisminister V.Molotov ja Saksamaa vm J. Von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma. Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale. 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt
· 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid)
Opositsioon murti. 12.12.93' valimised. Kuu aja pärast alustavad tööd uued seadusandlikud organid. 11.12.94' Tšetšeeniasse väed, et lämmatada iseseisvus. 96' rahu Tšetšeeniaga. 4.06.96' Jeltsin presidendiks. Mai 99' peaministriks Putin. 01.01.00' Putin presidendiks. 43. Poola XX sajandil 1914 algab I MS. Suurem osa lahinguid toimub Poola aladel (Galiitsia) . Augustis lubab tsaar Poolale autonoomiat. 1916 iseseisev Poola kuningriik (Ilma Poznani ja Galiitsiata). Austria Ungari loobub Poolast. Pilsudski saab koha vastmoodustatud Riiginõukogus, kuid arreteeritakse pärast sellest väljaastumist Magdeburgis (kuni nov 1918). 1917 Regentnõukogu, ehk Poola valitsus Saksamaa kontrolli all. 18' Wilsoni 14. punktis ka Poola riigi loomine koos vaba ja kaitstud pääsuga merele. 3.11.1918 Poola Vabariik. Regentnõukogu ja selle esimees Pilsudski astuvad tagasi. Brest Litovskiga 3.3.18' loobub Venemaa Poolast. Poola ja Tsehhos..
alla: 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma; · SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. · Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. · Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. · MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne
„Rootsi ikkest vabastaja” rollis. Põhjasõda (1700–1721) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Narvast sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanisław Leszczyński. 1706. aastal Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August II Tugev Poola troonist. Jäi veel anda lõplik hoop Venemaale, kes oli vahepeal hõivanud Rootsi valdused Ingerimaal ning vallutanud Narva ja Tartu. Rootslaste plaan vallutada Ukraina iseseisvust taotlevate kasakate toetusel Moskva takerdus nii varustusraskuste kui ka erakordselt halva ilmastiku tõttu. Peeter I oli riigis läbi viidud otsustavate ja
ikkest vabastaja" rollis. Põhjasõda (170021) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Siit sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanislaw Leszczyski. 1706 Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August Tugev Poola troonist. Nüüd jäi veel anda lõplik hoop Venemaale, kes oli vahepeal hõivanud Rootsi valdused Ingerimaal ning vallutanud Narva ja Tartu. Rootslaste plaan vallutada Ukraina iseseisvust taotlevate kasakate toetusel Moskva takerdus varustusraskuste kui ka erakordselt halva ilmastiku tõttu. Peeter I oli riigis läbiviidud otsustavate ja
annaabi.ee 
