Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides ...
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-v...
Kuidas ehitada ökomaja ? Esitluse koostas Kristo Priimägi Audentese Erakool 2008 Mis on ökomaja tunnused ? ehitatakse madala energiamahukuse ja hea soojapidavusega materjalidest; ehitusmaterjal peaks olema tulevikus taaskasutatav või keskkonnaohutult utiliseeritav; kasutatakse võimalikult väikese allergiariskiga ehitus ja viimistlusmaterjale taastuvate energiaallikate kasutamine päikeseenergiat salvestavad konstruktsioonielemendid materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku Näe ette toidu kasvatamise võimalused Leia puhta vee saamise võimalused Ära hävita ise ilu seda otsides Ehituse Põhimõtted Planeeri majja massiivseid osi, ...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tu...
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistu...
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kah...
Sünteetiline bioloogia Millega tegeleb sünteetiline bioloogia? Kõige üldisemalt öeldes püüab see modifitseerida elusorganisme nõnda, et nendest või nende osadest saaks ehitada omamoodi seadmeid just nagu ehitatakse televiisoreid mikrokiipidest. Kitsamas mõistes tegeleb sünteetiline bioloogia selliste elusorganismide loomisega, mille sarnaseid pole siinkandis enne nähtud. See pole enam geenimuundamine, see on elumuundamine. GMO ja sünteetiline bioloogia Kui GMOd luuakse nõnda, et asendatakse mõni üksik geen uuega, siis sünteetiline bioloogia manipuleerib pakettidega, asendades rakus terveid organelle või luues uusi süntosoome (organellide kogumeid), et nende abil ensüüme valmistada. GMOl on räägitud, et muundamisega rikutakse ära eellas taimed ja need võivad seetõttu väljasurra, sünteetilise bioloogia puhul seda ohtu pole organismil puudub eellane. Või õieti on olemas, aga see asub arvutis. Craig Vente...
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit...
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued t...
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
Mäger Teele Meriste ja Raili Õunapuu V klass Metsküla Algkool 2005 Välimus Kuuluvus Värvus Pikkus foto: Remek Meel Kaal Fotod internetist Levik Maailmas Eestis Läänemaal Ameerika mäger Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses ...
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika ...
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos peavaluga, töövõime langus ja südame kloppimine. Kuidas saab hüpertooniat diagnoosi...
VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR ...
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
Rohe-tondihobu
Diapheromera femorata ehk raagritsikas. Nimi: Klass: Õpetaja: Kuupäev: Raagritsikatest üldiselt: · Kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. · Liigilt ritsikalised ehk pikatundlalised, sihktiivaliste alamselts. · On olemas mitut erinevat liiki raagritsikaid, tuntuimad neist on: diapheromera femorata ning carausius morosus. Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik: · On nähtud elutsemas enamasti Kesk-Aasias, Indoneesias ja ka mujal. · Armastavad elada siiski troopikamaades. · On vihmametsade ja mussoonmetsade asukad. · Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastes...
Veenilaiendid (varikoos) Nimi: Veenilaiendid · Väga sageli esinev jalaveenide degeneratiivne haigus. · Tekkepõhjuseks on kaasasündinud sidekoe nõrkus. · Veenilaiendid paiknevad tavaliselt jalasäärel Soodustavad tegurid · Töö istuvas või seisvas asendis. · Rasedus. · Ülekaalulisus Kasutatud kirjandus · http://www.akgrupp.ee/index.php?id=89&keel= · http://et.wikipedia.org/wiki/Veresoontehaigused
Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus...
PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased................................................
Bioloogia Pärmseente elutegevus Uurimustöö Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Kõigepealt ma muidugi loodan, et see bioloogia töö arendab minu uurimustöö kogemust ja ma saan sellest teadmisi juurde. Teema valisin eelkõige seetõttu kuna ma pole ise elu sees jälginud pärmi abil taigna kerkimist. Ma pole isegi sellele mõelnud ja seetõttu ma otsustasin selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma vanaemaga küpsetades rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil taigna kerkimine kõige soodsam. Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest Pärmseened ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed mikroorganismid. Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt toit...
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõim...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
