Rohe-tondihobu (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Tondihobu

Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised.

Bioloogia

69

docx

EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED LOOMAPILDID

I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Ti

Eesti elustik ja elukooslused

9

doc

Nimetu

Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis Eestis elavad järgnevad kiililised : vesineitsiklased , kõrsiklased ,liidriklased , vesihobulased , tondihobulased , vöötkiillased , hiilgekiillased , vesikiillased . Neist ohustatud liigid on : rohe-tondihobu , valgelaup-rabakiil , hännak-rabakiil , suur rabakiil , rohe-vesihobu , pronkskõrsik. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-1.htm http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=21 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1011_997.html http://www.flickr

Kategoriseerimata

15

xlsx

Süstemaatiline nimekiri

kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised

Bioloogia

9

ppt

Kiililised

Sissejuhatus · Ehitus · Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus  Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud.  Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud.  Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised.  Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised

Bioloogia

1

odt

Putukate seltsid

M kõdu- ja I laiba- N toidulised E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm

Bioloogia

13

doc

Kiililised

kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. 7  6.Kiililiste sugukonnad Eestis Eestis elavad järgnevad kiililised : vesineitsiklased , kõrsiklased ,liidriklased , vesihobulased , tondihobulased , vöötkiillased , hiilgekiillased , vesikiillased . Neist ohustatud liigid on : rohe-tondihobu , valgelaup-rabakiil , hännak-rabakiil , suur rabakiil , rohe-vesihobu , pronkskõrsik. 1) Rabakiilid Meie rabakiilidest on Euroopa Liidu tähelepanu all kolm: kaks neist on Eestis üsna tavalised, ent kõik kolm on mujalt Euroopast taandumas eeskätt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Rabakiilide perekonda (Leucorrhinia) kuulub 15 liiki. Euroopas, sealhulgas ka Eestis elab neist viis

Bioloogia

2

docx

Liblikaliste tunnused

loomi, kestub viis mooruskuu lehti puidukodus, sööb putukaid loomasõnnikust korda putukaidtaimi, haukamissuised Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane,

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)