Ühine keel Puidu kasutamine Kivi tuletekitamiseks Tegeleti jahi ja kalapüügiga Praktilised teadmised loodusest Käteosavad Eesti keel on oma alged saanud Kunda keelest Püstkoda Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine.
ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega
sajandil; 2) kanget õlut (nn. „beer´i”) ja 3) lahjat õlut nimega „two-penny”. Neile lisandus 1720-ndail aastail veel neljaski : porter (kandja). 20.sajandi algul hakati tootma uut porteri sorti nimega stout, mis tõlkes tähendab tihket ja kanget. 9. Mis taim(ed) annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna. 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? Esimesed kaudsed tõendid veini valmistamisest (potikillud) pärinevad 6000 aastat e. Kr. Kaukaasia mägede piirkonnast, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladelt, kus metsiku viinamarja (Vitis vinifera) levik tegi selle võimalikuks. Esimesed kindlad tõendid veini olemasolu kohta pärinevad aga Mesopotaamiast, praeguse Põhja-Iraani alalt. Sellest lähtudes ollakse üldiselt arvamusel, et veini valmistamine algas Kaukaasiast. 11. Kes oli (on) veinijumal? Veinijumal oli (on) Dionysos. 12.Mis jook on Malvasia? Magus Kreeka vein. 13
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941
Kammkeraamika *U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad. * U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur. See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib- olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest. Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate
olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga? Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal (hilisemad andmed) Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne esemete komplekt hakkas levima pealikute haudades Hilisneoliitiliste kultuuride iseloomustavad märksõnad -sõjakus -individuaalsus -sugudevahelised erinevused -mobiilsus
sügavamas kihis). ning lõpuks jõudis järeldusele et mida sügavamal asjad on seda vanemad need on. Seda meetodit põhimõtet kasut tänapäevani. Pani aluse vanema kiviaja uurimusele. Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900) kogus relvi...sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama. Oscar MONTELIUS huvitasid esemed. Võtt vaatluse alla pronksi aegsed esemed....liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele tegi tüpoloogilise rea...??.
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine,
Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid
Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal. USA jaotus: Kultuurantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi. Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal, mis välja kaevatakse. (potikillud, tulekolded, majad, kalmed). Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid. Lingvistiline antropoloogia – pühendub peaasjalikult keele muutumisele ajas ja erinevustele ruumis.
Umbes 80% küttide ja korilaste DNAst oli selline, mida tänapäeva Euroopas on väga vähe. Tänapäeval kannavad Euroopa mehed üht DNA tüüpi, mis on olnud väga levinud Lääne-Türgis ja lähisidas. Tõenäoliselt olid mehed need, kes rändasid ja levitasid maaviljelust. Nad olid küttide ja korlilaste naiste seas väga populaarsed. Naiste geenitüübid on väga lähedased küttide ja korilaste geenidele. Juba 8k eKr olid Türgis Anatoolias potikillud, millel on jälgi piimarasvast. Pottides pole hoitud piima, aga seal on arvatavasti olnud või/jogurt/hapupiim jms. Seal hakatigi tarbima loomapiima. See oli väga oluline ja uus leiutis. Paljudes Euroopa maades on nii, et neoliitikumi alguseks loetakse üleminekut viljelevale majandusele. See ongi peamine, mille järgi eristatakse neoliitikumi mesoliitikumi lõpust. On ka teisi tunnusmärke, näiteks keraamika. Keraamika kasutuselevõtt võib olla seotud maaviljelemise algusega.
2010. a avastati, et tänapäeva Euroopa mehed kannavad geenitüüpi, mis oli laialt levinud Lääne - Türgis ja ka Lähis - Idas. Seega esimeste maaviljelate seas olid mehed need, kes liikusid ja levitasid tarkust. Need mehed olid küttide ja korilaste naiste seas väga nõutud. Milleks kariloomi kasutati? Liha saamise eesmärgil, villa hakati lammastelt tunduvalt hiljem võtma. Oli ka teisi võimalusi. Veised andsid ka piima. Umbes 8000 eKr on Türgis potikillud, millel on jälgi piimarasvast. Nendes pottides ei hoitud mitte piima, vaid võid, juustu vms. Türgi alad on piirkond, kus hakati tarbima loomapiima. Noorem kiviaeg Eesti aladel. Neoliitikumi alguseks loetakse paljudes maades üleminekut viljelusmajandusele. On ka teisi tunnusmärke nagu keraamika ja savinõude ilmumine. Keraamika võib seotud olla viljakasvatamisega, sest savinõudes oli kergem toitu hoida ja keeta. Tunnuseks on ka lihvitud kiviriistade kasutuselevõtt. Kunda kultuuris
annaabi.ee 
