LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958)
Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, koolid, haigekassa), erasektor (eraettevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine; firmad) ning kodanikuühiskond e. mittetulundussektor (moodustub kodanike algatusel, eesmärgiks on heategevus;
maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste heliloomingusüsteemide tekkimise. Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel aastatel esile kerkinud noored heliloojad eelistasid aga luua muusikat tunnetuslikul moel. Seda ajastut nimetatakse postmodernismiks ning see kestab tänaseni. Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi - ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Ekspressionismi tõi muusikasse Arnold Schönberg, kelle loomingus valitsevad tugevad pinged, raskemeelsus ja süngus, teravajoonelised meloodiad ja äärmuslikud kontrastid.
Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi
20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja
saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi eeldusteks on: urbaniseerumine ehk linnastumine. teaduse ja tehnika areng elekter Freudi psühhoanalüüs Ensteini relatiivsus teooria kirik eraldati riigist UUSROMANTISM Dekadents See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline kirjandus vool vaid kirjandusviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõikes. dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise
paigutus, kirjavahemärkidest loobumine. Tekst peab mõjuma iseenesest, mitte nagu millegi peegeldus. Tekst on vaid sõnade rida paberil. Teksti luuakse spontaanselt, vabana teadvustatud normidest. Tähtis on luua pidevalt uusi sõnu, värskeid metafoore. Kasutatakse leitmotiivi teatud sümbolite, kujundite ja motiivide variatsioonidega kordamine Modernism kestis kuni II maailmasõja lõpuni, kuni hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernist on pidev otsija: modernismi stiili, teksti jms otsimine ja vana eitamine. Tähtis on uue loomine. JÄÄMÄE MEETOD Nähtav ja kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Nähtuste põhjusi ei seletata, nendele vaid vihjatakse ehk teostes on näha vaid ,,jäämäe tipp" - sümbol, mis esindab jäämäge sügavamat tõelisust, mida lugeja võib ainult ette kujutada.
Keskel on mood. Ostetakse moodsat kaupa. Moodne on kallis... Prohveti asemele on tulnud moekirjanik. See pole sama, mis moodne kirjanik, kelleks nimetas 70ndate Unti Hando Runnel. 80ndate Unt pole moes, kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni
12. KLASS Uuem kirjandus Alates 1980. aastatest - eesti kirjanduses tekkis veel uusi kirjandusvoole, maailmakirjanduse viimane uus vool 50datel - 20.sajandi alguse modernistlikud voolud avaldavad mõju ka uuemale kirjandusele Uuemale kirjandusele iseloomulikku: - intertekstuaalsus – üks tekst viitab tahes või tahtmata teistele tekstidele - väga kirju ja kaootiline Ühte siduvat kirjandusvoolu pole: - tinglikult võib seda perioodi nimetada postmodernismiks Postmodernism Ühelt poolt tähistab see laiemaid ühiskondlikke muutusi 20.saj teisel poolel - info plahvatuslik kasv ja kuhjumine - väline hakkab esindama sisemist Teiselt poolt märgib see uut mõtlemisviisi ja maailmataju (sh ka ühiskonnakriitikat) Punk ja etnofuturism Punk - alguse sai 70date Inglismaalt - poliitilise alatooniga - vastuseis valitsevatele oludele - Villu Tamme (s 1963, ansamblis J.M.K.E, „Tere perestroika“)
d. väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest 2. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvsuvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab a. naiivne sõjakäsitlus b. arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest c. rahvusvaheliste lepintute tähtsustamine d. optimistlik käsitlus inimloomusest 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning a. uusliberalismiks b. postmodernismiks c. strukturalismiks d. konstruktivismiks 4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad: a. Euroopa riikide kokkulepe ühise kristluse tõlgenduse levitamiseks üle maailma, b. õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi, c. riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus, d. maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast, e
Linnasüdames ongi aedlinn. Hollandis oli rühmitus de Stil. Rietveld - arhitekt, tegutses ka tarbekunstnikuna. Schröederi maja. tool. Nõukogude liidus alustati pärast Stalini surma funktsionalismiga, kuna neoklassitsism oli kallis. Neoklassitsismist loobuti käsu korras. USAs Venturi 1970nendatel aastatel propageeris neoklassitsismi/postmodernismi - tagasipöördumist vanade tuntud arhitektuuristiilide poole, näiteks klassitsism ja barokk. Kuid jäi vaid ajakirjadesse, ise nimetas seda postmodernismiks. Tuntuimaid funktsionalislikke ehitisi - Sidney ooperiteater, projekteeritud Taani arhitekt Hudsoni poolt. Omapäraseks teeb hoone laevapurje taoline katus. Pompidou keskus Pariisis. väljast tehasehoone laadne. torud välisfassaadil. R. Piano ja Rodgers. Piano olulisem.
16. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa (Vetemaa, Baturin), olmeromaani laine (1970ndate lõpul, mil olmes kujutati asjade väliskülge ega jõua kuhugi sisemusse. Ladus tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine
Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. L.H.O.O.Q (Marcel Duchamp 1919) Bride (Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas On raske üelda, millal läks modernism üle postmodernismiks. Kui aga just nende kahe nähtuse valist seost otsida, siis tahke väljendusena hakati arhitektuuris looma mitte päris modernistlikku, vaid vähem stiilipuhast hoonet. Muutused hakkasid toimuma kuue- seitsmekümnendatel. Ka teistel kunstialadel vaibus tegijate enesemäärang ning kohati suisa sihikindel põgenemine kategoriseerimisest (Marcel Duchamp). Alates nendest aegadest on kunsti erinevates vormides kasutatud vanu ideid või mingil määral enne olnut. 20. sajandi
toetuksid neile teostele. 4. Ühe novelli analüüs Pilet 25 1. Modernism 20. saj kaasaegne ja moodne kirjandus. Probleem: inimese mina, raskused eneseleidmisega (Kas inimeses on mitu mina? Mis mõjutab inimese käitumist?) Ei olda endaga rahul keeruline inimene. Lisaks, kas suudame tõde tabada? Suhtelisuse teema. Tähelepanu oli vormil, mitte sisul. Ei tea, kas öeldul mõtet. Maailm pole õnnelik palju võitlemist. Postmodernismiks läs üle siis, ui äratundmine, et maailm on suvaline ja elu kõikvõimalik, ei tekita enam küsimusi, mis nüüd saab, vaid arvamuse, et las ta siis olla. // 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema
Andis insipiratsiooni Viivi Luigele "Seitsmenda rahukevade" kirjutamiseks. (Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest. Sotsiaalse karikatuuri, kergelt karikatuurse varjundiga portree. Internaadimaailm ja kogu ühiskond on kuidagi mingi psüühilise jälje muljunud tegelase psüühikasse. Mis Mihkelsonist võinuks saada kui asjad oleks olnud teisiti? Tegelane hakkab Mihkelsoniga vaidlema. Korter tituleeriti Eesti esimeseks postmodernistlikuks romaaniks. See, mida tol hetkel postmodernismiks nimetatakse, on juba see. Pstmodernismiga seostamine tuli, et aastast 85 oldi avastatud sõna postmodernism. Mihkelson on autor, kes jõuliseks läbi edasise loomingu *aku sai tühjaks* 31.03 Madis Kõiv (1929-2014). Kõiv sündinud Tartus, aga suurema osa nooremast lapsepõlvest on ta elanud LE-s, võru keele kõneleja, kasutanud seda ka oma tekstides. Käis pikemalt koolis Valgas, perekond elas Valgas ja tuli Tartusse tagasi. Formaalselt lõpetas kooli Tartus
annaabi.ee 
