LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759
Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne · Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis. Alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist. · 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. Pillid keskajal · positiivorel · Portatiivorel · fiidel · rebekk · harf · lauto · rataslüüra · torupill · löökpille: trumme, taldrikuid, kelli, kastanjette, käristeid
perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. http://www.youtube.com/watch? v=m7Eeeh1IqVE&feature=related Muusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr oli tantsusüit (mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele). Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi
lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle
lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle
Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi
? Esimene kõige kuulsam ooperihelilooja. Claudio Monteverdi. Millal ja kus avati esimene avalik ooperiteater?- 1637. a. avati Veneetsias maailma esimene avalik ooperiteater.Mis tähendab, et avalik?- · Milline Itaalia linn on tuntud oma kuulsate keelpillimeistrite poolest, nimeta kuulsad pillimeistrid · Millisele tänapäeva pillile sarnaneb viola da gamba? Viiul. · Milliseid klahvpille kasutati barokkajastu muusikas?- klavessiin,positiivorel,klavikord. Kui tänapäeval on klaverile loodud - ,,klaverimuusika", orelile loodud ,,orelimuusika", siis, kuidas nimetati barokkajastul muusikat, mis oli kirjutatud ükskõik mis klahvpillidele? klaviirimuusika Kus ja kellena töötas kuulus helilooja A.Vivaldi? Milline on tema kuulsaim soolokontsert. (mida tähendab soolokontsert?töötas vaeselastekodus viiuliõpetajana,veeneetsias,aastajad!soolokontsertit esitavad soolo orkester ja soolopillid.
7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio ja 4-häälne Itaalia orkester. 8. Nimeta instrumentaalmuusikazanre! (3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns".
truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu. Pillid: Portatiivorel (portare lad.k=kandma). Positiivorel Rataslüüra ehk Organistrum Kastanjetid, trummid löökpillid. Fiidel, harf, rebekk, lauto keelpillid. Flööt, salmei, trompet puhkpillid.
sissejuhatuse ja pillitutvustuse tegi meile Tõnis Kaumann. Kontserdi neli esimest lugu olid veidi renessansieelsed, kuid edasi mängiti vaid renessansiaegset muusikat. Pillide rikkalik valik võimaldas edastada värvikaid lugusid. Paljud pillid olid renessansiajast järgi tehtud. Etendus kanti edasi järgmistel pillidel: põlve vioola, kontrabass, kõlapulgad, tablu, võru trumm, tromboon, klavessiin, kaht eri suuruses oboe eelkäijat, tramburiin (15. saj koopia), positiivorel (nõnda väike, et seda sai kaasas kanda), plokkflöödid (põlvkondade kaupa pikkuse järgi reastatud, renessans- ja barokk mudel). Kõik kümme ansambliliiget olid riietatud erivärvilistesse kitlitesse. Kitlid olid erksates ja soojades toonides. Üle kitlite jooksid ronilille meenutavad mustrid, mis olid teist värvi, kui kittel ise. Värvikombinatsioonid olid punaste, lillade, pruunide, oranzide ja kollaste toonide vahel. Mingisuguseid suurejoonelisi
-Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi -Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi Motett: -13.saj -Alumine hääl -laenati gregoriuse koraalist
Vaimulik madrigal= motett. Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16 saj: Hans Sachs kuulsaim meistersinger.(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul: Ayr aaria-soololaul, saadeti lauto saatel. Instrumentaalmuusika 16. Saj: Tabulatuur-omapärane praktiline noodikiri, mis on levinud 14-18 saj. Ei panda kirja helikõrgusi, vaid pigem mänguvõtteid.peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks. Klahvpillid orel,positiivorel(teisaldatav),klavikord,klavessiin,ing:spinett, virginaal Puhkpillid plokkflööt,põikflööt,trompet,tromboon,tsink(väljasurnud),pommer=oboe Keelpillid vioola eritüübid Sonare sonata->sonett. Pilliteos. Levinumad tantsud 16 saj. Pavaan pidulik,väärikas,aeglane käigutants. Galliard lõbus,kiire õukonnatants.
Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem Positiivorel - kaasaskantav vankriga Keelpillid: Fiidel - viiuli eelkäija Rebelk - alt viiul pmst Organistrum e nurdy-gurdy - 3 keelt, keeled, ketas, keerutamine, klahvid Dulcimer - kandle sarnane, aga lüüakse haamriga Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid: Topelt plokkflööt Torupill - ainus sõja muusikainstrument Mitmehäälne muusika - Eeldas noodikirja kasutamist
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga . Liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus , kus kogu teksti esitati lauldes . Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio
Bel canto- ilus laul. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Veneetsia ooperikoolkond- 1700. Ndal aastani tegutses seal 16 ooperimaja, kõrgajal 7 teatrit ühel ajal. Veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid. Keelpillidena olid: Viola da gamba, viiul, tsello, lauto, kontrabass. Puhkpillidena olid oboe, fagott, plokkflööt. Klahvpillidena olid: klavessiin, positiivorel, klavikord, orel. Instrumentaalmuusika 1. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblite loodud instrumentaalteos. 2. Kontsert- virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkerstrile loodud üks erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Johann sebastian Bach Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Ta vend andis talle muusikaharidust ning õpetas teda orelit mängima
Madrigal 1530. aastast (karjuselaul) - Kasvas välja barokk-aaria ja kammerkantaat - Teemad: armastus, erootika, religioon jm Saksa heliloojad: Hans Sachs (1494-1576) Hans Leo Hassler (1564-1612) Inglismaa heliloojad: John Taverner Thomas Morley Thomas Weelkes William Byrd John Dowland (kuninganna Elizabethi isiklik helilooja) PILLID 16.saj peamiselt improvisatsioon Klahvpillid: Tokaata- klahvpillifantaasia Orel (ka positiivorel) Klavikord Klavessiin Spinett Virginaal Klavitšembalo Claritcytherium e “kaelkirjak” Keelpillid: Lauto - kuni 16 keelt Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“)
Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv,klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. klavessiin klavikord Tänapäeva muusika ehk nüüdismuusika Nüüdismuusika ehk uus muusika on muusikas üldmõiste, mis hõlmab
Inglismaa: o Madrigal erines Itaalia omast, sest oli rahvalikum ja tekstid ei vastanud itaalia kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink(soolo) lauto, viola da gamba(soolo), viola da braccio, rebekk sonare kõlama tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard ansamblimuusika vormid: canzon sonata ricercar
13. sajandist on dokumenteeritud mitmesuguste pillide kasutamine mitmehäälses kirikumuusikas, kuid ilmselt oli see levinud varemgi. Esimesed teated kirikuorelitest on pärit 9. Ja 10. sajandist, kristliku Euroopa esimese oreli olevat Frandi kuningas Pippin Lühike 757. aastal saanud kingitusena Bütsantsist. Hiljem on Euroopas orelite kõrval kasutatud väga palju ka väiksemaid teisaldatavaid positiive ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid portatiive. Positiivorel Portatiivorel Keskajast on säilinud andmeid ka mitmesuguste keelpillide kohta. Vanast maailmast ja antiikkultuuristtuntud näpitavate keelpillide kürval oli kasutusel ka palju poogenpille. Neist enim levinud olid lamedapõhjalise kälakastiga fiidel (viola ja viiuli eelkäija) ning ümarapõhjalise pirnikujulise kõlakastiga rebekk. Vasakult esimene pill on lauto, teine pill fiidel NB! Tekst jätkub järgmisel lehel!
tõeline virtuoosikultus. Meespeategelane (prima uomo) nais- (prima donna) Tähtsaim helilooja: Alessandro Scarlatti ( üle 100 ooperi) BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 10) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.104 17.sajandil kujunes ansambli- ja soolopilliks viiul. Konstrueeriti: viola da gamba, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, positiivorel ja klavikord. 11)Mida tähendab ,,tempereeritud häälestus"? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada.
annaabi.ee 
