on Andorra vapp. Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõneldavad keeled on veel hispaania, portugali ja prantsuse. 37% on andorrakaid, 33% on hispaanlasi, 16 % on portugallasi, 6% prantslasi, 8% teisi. 90% on katoliiklased. Andorra on iseseisev olnud aastast 1278. Andorra asub okasmetsavöötmes. Loodusvöönd on parasvööde. Andorra koosneb peamiselt mägedest, kuna ta asub Püreneedel. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa, 2942 m ja riigi keskmine kõrgus on ligi 2000 m. Andorra kõrguse tõttu on talved karmid ja suved jahedad. Andorras on 172 järve, suurim, Juclar, on 23 hektarit. Pikim jõgi on Gran Valira, mis läbib pealinna ja väljub riigist lõunas
ja idast Guineaga. Rahvastik Guinea-Bissau rahvastik on etniliselt mitmekesine ja rahvastikul on palju erinevaid keeli, kombeid ja sotsiaalseid struktuure. Guineabissaulasi saab rühmitada järgmistesse gruppidesse: fula ja madinka keelt rääkivad inimesed, kes hõlmavad suurimat osa populatsioonist ja on koondunud põhja ja kirde poole; Balanta ja Papeli inimesed, kes elavad lõunaranniku aladel; ja manjaco ja mancanha, kes asuvad kesk- ja põhjaranniku aladel. Põliseid portugallasi on Guinea-Bissaus väga väike protsent. Samuti on seal ka väga tilluke hiinlaste elanikkond. Majandus Guinea-Bissau sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on maailmas üks madalamaid. Rohkem kui kaks kolmandikku populatsioonist elab vaesuses. Majandus sõltub põhiliselt maaharimisele: põhiliselt eksporditakse kala, kasupähkleid (e. india pähkleid) ja maapähkleid. 2005. aasta paiku hakkasid narkokaubitsejad Guinea-
Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher Kolumbus pakkus välja, et võiks üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, see kõik oli sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised:
sadamast leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust: ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida. Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes rahutust ja portugallasi uudistati vaenulikkusega ning laevad võeti vangi. Araablased arvasid, et vaid nemad tohivad kaubelda Indiaga. Vasco da Gamal endal õnnestus vangivõtmisest pääseda ja ta asus tagasiteele. Tagasitee oli veelgi rängem, kui tulek. Kaks neljast laevast võeti vangi. Kui kohale oli jõutud 26 päevaga, siis seesugustes rasketes tingimustes kestis tagasitee 3 kuud. Piinav kuumus ja haigus lõid inimesi rivist välja. Kui laev Maldinisse jõudis, oli mõlemal laeval veel vaid kümmekond elus
nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni andvast komöödiast toob ta teosesse traagilise ja melanhoolse tundelisuse. Portugalis, Hispaanias loodi samuti rüütliteemalisi eepilisi poeeme. Camões: portugali rahvuskirjanduse alusepanija. Silmapaistev lüürik, sonettide ja kantsioonide meister, „Lusiaadid“ – eepos, ülemlaul isamaale ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased:
Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Rahvastik: Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi. Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste.
Austraalias 1850. aastate algul. Kuni 1880. aastate keskpaigani valitses nn. “vana” väljaränne Loode- ja Kesk-Euroopast nn. germaani maadest ja keltiliselt Iirimaalt. Siis tõusid esirinda itaallased, kes edestasid juba sakslasi ja 1890. aastatest ka britte, saades esijoones Lõuna- ja Ida-Euroopast lähtunud nn. “uue” ülemererände eestvedajateks, tõmmates kaasa hispaanlasi ja 1 portugallasi, kes läksid enamasti oma endistesse asumaadesse Ladina- ja Lõuna- Ameerikas. Samuti liitusid selle lainega massiliselt mitmed rahvad Austria-Ungari ja Vene impeeriumist – viimaste hulgas paistsid silma eriti juudid, poolakad ja leedulased. Euroopa emigratsiooni absoluutarvud kasvasid hüppeliselt 1880.aastatel ja veelkord sajandivahetusel. Kommunikatsioonitingimuste paranemise tõttu suurenes sajandivahetusest aga ka tagasiränne, mis oli suurem just nn. “uute” emigrantide hulgas.
nimetuse muutumine üldnimeks). 17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid
Kuid niisugune käitumine on üsnagi petlik, nagu ka Jaapani kompaniide presidentide sage pugemine tunkedesse, kui nad vabriku tsehhe külastama lähevad. Kursusetöö autor nägi ka Prantsusmaal ühes ettevõttes praktikal olles, et juht suhtus töötajatesse väga sõbralikult ja tegid koos nalja ja said hästi läbi, kuid salaja kõik töötajad siiski ikkagi kartsid juhti ja naersid tema naljade üle isegi siis kui need tegelikult naljakad ei olnud. Orvet (2000, lk 100) kirjeldab ka portugallasi. Portugalis hoitakse töö- ja eraelu täielikult lahus. Suure lugupidamisega suhtutakse eakatesse inimestesse. Portugallaste sissetulekud on võrreldes teiste EL-i riikide elanikega tagasihoidlikud. Neid huvitavad inimeste teadmised ja pädevus. Otsuseid langetavad üksikud asutuses või firmas juhtival kohal olevad isikud. Ametiseisundil on oma privileegid. Eesmärgi saavutamiseks peab mitu korda Portugalis läbirääkimistel käima. Kui kokkulepe on
lugeda langenute, haavatute või haiguste tõttu juba varem evakueeritute hulka. Pohja-Aafrikas saadeti meid kõiki kurikuulsasse Leegioni peakorterisse Sidi-Bel-Abbes'si puhkusele ning seejärel uut teenistuskohta saama. Siin avanes meile kui Indo-Hiina ja muude sõjatandrite veteranidele uus ja muutunud pilt vanast Leegioni garnisonist, sääl valitsevast väljaõppekaadrist ning noortest vabatahtlikest", kes ei tulnud enam sõjavangilaagritest. Nende hulgas oli näha hispaanlasi, portugallasi, itaallasi ja teisi, kes kõik noored ja tihti väikeste pattudega nende kodumail. Juhtus ka üllatusi. Kord kasarmu õuel ringi lonkides märkasin järsku hollandlast, kes oli minuga koos Indo-Hiinas muusikakompanris teeninud, kuid säält ühel päeval lihtsalt ära kadunud. Mees oli teinud end ..huvitavaks" sellega, et enne ,,ära kadumist" oli kaebanud sügeluste pärast. Paar kuud hiljem olime saanud temalt postkaardi
keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab
Vaadates kust need orjad välja veeti, siis põhiliselt domineeris lääne-Aafrika rannik. Kõige enam veeti orje läänekeskaafrikast. Sealt veeti kokku u 5 milj orja ( Amboola, Kunguuni ja Kongo alad). Kurikuulus kullarannik ja teninirannik oli Tahome ala , sealt kokku 3 milj rannikut. SeneGambia + Sierra Leonealadelt 1,1milj ( u 10%). Veeti välja ka Kagu-Aafrikast. Ka Mosambiigist ürit viia Ameerikasse, kuigi see läks väga kulukaks. Esimesed, kes hakkasid ka portugallasi ohustama olid hollandlased,kes hakkasid aktiivselt orje Kariibi saartele viima. Hollandlased veel hakkasid ründama ka seniseid portugali baase. 1637 a vallutati Elmina kindlus. Edaspidi jäigi hollandlastele ja sellest sai põhiline lääne india kompnaii peakorter aafrikas. Hollandlased hõivasid päris viisaka tüki brasiilia kolooniast 1660ndatest orjaturul ka prantslased ja britid. Kuni 18 saj alguseni põhiline kaubandus käis kuninga kompaniina
poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles
annaabi.ee 
