· Varasematel aegadel ehitati põhiliselt puidust ja põletatud tellisest, 5.saj sai põhimaterjalik marmor Kreeka tempel · Jumalate ausatamise ja rituaalide sooritamise koht · Templite kõige olulisemaks printsiibiks oli nn. Ponderatsioon- kõige kompositsioonisade tasakaalis hoidmine(laiuse ja pikkuse suhe 1:2(+1), enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini
linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid,
See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks).
Veel on Pantheon kaotanud vaid skulptuure ehisviilu eesosast, täpsemini raidkirjast kõrgemale jäävast alast. Sisekujundus on tänu suurtele taastamistöödele enamjaolt säilinud. Renessansiajal hakati templit kasutama kui hauakambrit. Teiste seas on sinna maetud ka kunstnikud Raphael ja Carracci ning ka muusik Corelli. 6 Arhitektuur Pantheon on ringi kujuline portikusega ehitis, milles on kolm rida korintose stiilis sambaed - esimeses reas kokku kaheksa sammast, tagumistes aga kummagis neli. Templit katab betoonist toestuseta kuppel, mille näol on pärast kahte tuhandet aastat jätkuvalt tegemist suurima omataolise arhitektuurinähtusega. Kupli keskel asetseb avaus oculus. Tähelepanuväärne on fakt, et Pantheoni sisemise ringi dieameeter 43.3meetrit mis on ka võrdne kupli avause asetsemisega maapinnast.
1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks.
Mõni kindla suunaga meister teeks kõik mis võimalik, et teha maapind tasaseks ja mõlemad aardemajad ühendada ühe katuse all. Erechteioni ehitajad tegid seda selleks et luua ebatavaline kompositisioon. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Portikus on pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis. Poseidoni templi originaalseim osa lõunaküljel on väike karüatiidide koda. Selle sammaste asemel on kuus naisfiguuri-karüatiidi. Erechteion on Kreeka arhitektuuris midagi väga uut ja erilist. Templi peripteer ehk templite plaan jäi samaks. Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja
(Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud
Range suuna meister oleks teinud kõik võimaliku, et maapinda tasandada ning mõlemad pühakojad ühe katuse alla ühendada. Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon. Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri -- karüatiidi. Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena
Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15. saj keskel ilmus uus palazzode tüüp. Palazzo Ruccellai, mille teostas arhitekt ALBERTI (1404-1472). Rustikaalsus kadus ja kõigil kolmel korrusel oli antiigi vormikõne pilastrite näol (neljakandilised, poolikud sambad). Alberti üritas antiiki kõige järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas. BRUNELLESCHI (1377-1446) projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut. Tuntumad vararenessansi arhitektid: da Sangallo, da Laurana, Lambardi, Tullio Kõrgerenes. ajal saavutati täis hiilgus. Kunsti keskuseks kujunes Rooma. Rajajaks oli BRAMANTE (1444- 1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16
56 km kaugusele. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pharose_tuletorn, õpik-peatükke kunstiajaloost) Linn Pergamon- Pergamoni rekonstruktsioon näitab, kui tugevasti oli säilinud hellenistliku ajastu kreeklaste klassikalise kompositsiooni tunne. Ehkki ehitajad olid sunnitud looduslikest oludest tingituna ehitama linna terassidena mäe nõlvale, sidusid nad terassid seeläbi, et suunasid nad kõik ühte keskusesse- hiigelsuure teatri juurde mäe jalamil. Väljakut piiras lahtise portikusega raamatukogu avar hoone. Niisuguseid väljakuid leidus iga hellenistliku väljaku poole. Seal ei olnud kindlaks määratud ei nende ruumiline kese ega kesktelg. Pergamoni kuulsaim looming on kuulus Zeusi altar. Altar polnud kellelegi pühendatud, koosnes massiivsest U-kujulisest alusehitusest, millele kerkis jooniastiilis sammashall. Ülemisele korrusele viis pidulik trepp: üleval oli altari hall. Selle ashitektoonilise töö tähtsus suurendab alusehitust ümbritsev reljeef.
Väga mitmesuguste elementide ebaloogiline ja korratu segu see iseloomustab seda kavandit (mis küll igatahes näib olevat skits ja mida sellepärast võib olla ei tarvitse võtta mitte väga tõsiselt). Lõplik probleemi lahendus ülikoolihoone niisugusel kujul nagu ta veel praegu seisab (3. joon.) on kahtlemata kõige parem. Üldine masside jaotus on samane kui eelmistegi projektide juures: kolmekordne fassaad (alumine kord rusteeritud) natuke eenduva keskrisaalidega ja kuuesambalise portikusega selle ees. Nüüd valitseb aga suurem ühtlus: akende asetus kõigil kordadel on täitsa ühtlane; metoopide ja triglüüfide friis on läbi viidud terves fassaadi laiuses; kadunud on see veider otsitus sammaste käsitluses. Kõik detailid on väga lihtsad. Ainult ornamentidega ilustatud täidiste asetamisega esimese ja teise korra akende vahele on katsutud tuua natuke soojust ja intiimsust sesse kainesse ja rangesse kompositsiooni.
Kreeka tempel paiknes enamasti mitmeastmelisel alusehitisel (krepidoma), mille viimasele astmele (stülobaadile) paigutatud sambad kandsid talastikku ja puitkonstruktsiooniga viilkatust, mis oli kaetud põletatud savist või marmorist katusekividega. Templite kandvad ka kantavad osad olid värvilised. Kreeka elumaja ehitamisel oli oluline selle funktsionaalne külg: maja keskele jäeti väike siseõu, otse sissepääsuruumi taha, kuhu pääses tänavalt; õuest põhja pool oli avatud portikusega ruum ( pastas), kuhu avanesid kõikide eluruumide uksed. Igas kreeka majas oli kümblustuba põrandasse süvistatud kivi- või terrakotavannidega. Kreeka elumaja, mis oli jagatud meeste- ja naiste pooleks, arenes arhaika perioodi tagasihoidlikust lihtsa siseõuega tänavast ärapööratud ehitisest hellenismi perioodi kahekorruselisteks majadeks. Tüüpilised hellenismiaegsed elamukompleksid on eeskojaga, keskse
sihvakam. Korintose samba karikakujuline kapiteel moodustub lopsakatest akantuselehtedest ja lilleõitest. Kreeka elumaja oli algperioodil lihtne, täisnurkse eeskoja ja keskse kolderuumiga ehitis, mille lähtepunktiks oli mükeene megaron nagu templiarhitektuurilgi. Klassikalisel ja eriti hellenismi ajal tekkisid elamukompleksid, millesse kuulus sammaskäiguga peristüülõu, mis moodustas kuni 1/5 maja pinnast. Selle ühel küljel oli tavalise laega, kuid õue poole avatud portikusega ruum (pastas), millesse avanesid eluruumide uksed. Kolderuum oikos oli eraldi, suits juhiti majast välja kõrvalruumi kaudu. Majas oli ka eraldi meeste tuba (andros), selle põrand oli äärtest kõrgem, moodustades nii omalaadse istepingi. Elamud olid varustatud algelise veevärgi ja kanalisatsiooniga, milles ei puudunud isegi terrakotast või kivist, tihti tugitoolilaadsed vannid. Ehitusmaterjalina kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savist telliseid,
Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57) Ateena oli tegelikult joonialaste linn, kuid näha oli dooria mõjutusi, kuna asus dooria alade lähedal. Uueks nähtuseks kreeka arhitektuuris on riietatud naisterahvakujutisega sambad e. karüatiidid. Karüatiidide koda on erechteioni kõige tuntum osa. Ilmuvad koos karüatiididega ka atlandid, seal on kasutatud sambana alasti meesterahva kuju. Akropolile viis suur lai trepp. Kreeklased nimetasid seda koor portikusega? propüleedeks?. Seal juures on ka väike nike tempel, kes oli tiivuline naisterahvast võidujumalanna. Ateena akropolis oli midagi ka muuseumilaadset, sinna osteti kokku kunstiteoseid, peamiselt olid seal maalid. selle nimi oli pinakoteek. Ateena vabarigil oli ka oma sümbol kuju. see oli türannitapjate skulptuurgrupp. vahepeal oli mitmetes ajastutes valitsejaks türann, kes oli saanud valitsejaks ebaseaduslikult. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst
annaabi.ee 
