• Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid
kriisidest tõusevad välja end ülesupitanud poliitikud, kes võidavad lihtrahva tähelepanu sõu, kollektiivse agressiooni ja illusiooniga. Populistlik liikumine nõuab võimu – ainuvõimu – ja meenutab Teise maailmasõja poliitilist situatsiooni, kus on diktaator, kes tahab majandust edendada ekstreemsete meetmetega ja rassi puhastada. See on uskumatu, et selline situatsioon on küsimärgi all 21. sajandil, mil oleks aeg õppida eelkäijate vigadest. Olen tugevalt veendunud, et populistlike vaadetega inimesed peab võimult kukutama ja tõstma tähelepanu demokraatia kohta. Angela Merkel ütles ''Wir schaffen das!'' ja sedasi arvan ka mina, et rassismist on võimalik jagu saada mõistuse ja tolerantsiga kukutades Itaalias, Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides agresiivsete vaadetega poliitikuid ja tõstes kodanike teadvust tegelikust olukorrast.
Euroopa liidu praegused suurimad väljakutsed Võib öelda, et Euroopa liit on euroopa integreerumise tulem, mis sai alguse Teise maailmasõja lõpust. See teekond ei ole alati sujunud libedalt ning raskusteta. Oma algusest saati on EL seisnud silmitsi probleemidega. Ka tänapäeval ei saa me rääkida EL-ist kui paradiisist, kus poleks väljakutseid. Kahjuks peame tõdema, et neid väljakutseid ei ole vähe. Alustades rändekriisist, populistlike parteide populaarsuse tõusust ning lõpetades suure töötusemäära ja poliitiliste suhtetega Venemaaga, peame tunnistama, et suuremal või vähemal määral on need probleemid kogu ühise euroopa kanda ja lahendada, mille tingib antud probleemide mastaapsus. Viimaste aastate venemaa käitumine nii välis- kui sisepoliitilises spektris on andnud naaberriikidele küllaltki palju põhjust muretsemiseks. On ju EL-gi Venemaa naabruses ning
tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine
110 demokraatiani 120 riiki 111 21. sajandi alguse suundumus on ilmselt demokraatia kindlustumine Siirdeühiskond 112 See on... mis see on? Eee see on, ee tähendab, paneme nii 113 See on üleminek ühest ühiskonnakorraldusest teise, üleminek ühest 114 majandussüsteemist teise. 115 Sellel ajal langeb elatustase,tekib rahulolematus tekib igatsus tugeva või kindla 116 käe järele(diktatuuri oht) 117 Siirde ajal ei või langetada ka populistlike otsuseid see tähenab, et ei või eirata 118 majanduse toimimise põhimõtteid=tulemuseks võib olla hüperinflatsioon 119 Demokraatia tunnused 1.3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus 124 demokraatia valvur 125 Õigusriik kõik riigis toimub vastavalt seadustele kõigi võrdsus seaduse ees.
Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad. Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti tööpuudus. 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida natsid olid juba aastaid oodanud. Osava oraatorina ja rahvale pealeminevate (populistlike) lubadustega kasutas Hitler töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem sööstma – üle kogu Ameerika hakkasid nad raha pankadest välja võtma ja seda kodus hoidma. („Must...)
Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise ulatuslik kasutamine. 1. Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele (formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5
1929.a. (sai alguse USA-s börsikrahhiga, levides sealt kiiresti Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu
mis puhkes 1929.a. (sai alguse USA-s börsikrahhiga, levides sealt kiiresti Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri
„Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine) Poliitiliste huvide ja majandusliku võimu põimumine ja konfliktid (Hiina vs USA ja EL (Huawei juhtum), Facebook ja Cambridge Analytica juhtum jms) Neoliberaalse globaliseerumise kriis: liberaalsete ja konservatiivsete maailmavaadete polariseerumine; populistlike poliitiliste jõudude kasv Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus–tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine Transnatsionaalsed korporatsioonid – majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus Tehnoloogilised muutused – „kaaluta majandus“ Seisukohtademuutused:
uusi liikmeid. Liikmelisus parteides kasvas, mis andiski põhjust nimetada 1950–60-ndate aastate erakondi massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest võib rääkida uut tüüpi parteidest, mille alusideoloogia polnud enam nii kergesti määratletav. Sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. Nende ilmumine peegeldas parteide järjekordset kohandumist valijaskonna käitumisele. 1960. aastate masside poliitilisele aktiivsusele järgnes langus. Parteide kõrvale ilmusid konkurentidena sotsiaalsed liikumised ning kodanikuorganisatsioonid, kes köitsid uudsete probleemitõstatuste ja tegevusvormidega. 16 Kodanikud, huvid ja demokraatia
Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad
põllumajandustoodangu ekspordi suurendamine. Sealt saadud tulu suunatakse suure tõenäosusega põhivarainvesteeringuteks (tootmishooned, laod, põllumajandushooned). Lisaks kaasneb sellega ka üldine majanduse elavnemine, kuna tööd saavad ka teenindussfäär. Palju sõltub riigi senise rahanduspoliitika jätkumisest, st. kas välditakse ka edaspidi negatiivset riigieelarvet, piiratakse välislaenude mahte ja ei tehta lühinägelikke populistlike otsuseid investeeringute tegemiseks. Viimased loomulikult meeldiksid ehitajatele, kuid sellest tulenev mõõnaperiood teatud aja pärast on seda sügavam. Euroopa toestusfondidelt saadav abi ja sooduslaenude maht mõjutab oluliselt Eesti ehitusturu mahtu Võrreldes Eestis elamispinna suurust üle elaniku kohta, milleks on 28 m 2, muu Euroopaga (u. 40 m2), võib just siinkohal näha Eesti ehitusmahtude suurenemise
annaabi.ee 
