SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning, "Suhtlemisoskused,, Pildid: http://elizabethkuhnke.wordpress.com/2010/11/30/20secretstointerpersonal effectiveness/ Tänan kuulamast !
Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator" · ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele · surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid Maalikunst: · enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad · maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud
Põrandakoristaja (pilk maas, ebakindel, ei suhtle vestluspartneriga, küsimus kas oskus või oskamatus) Kloun (kõigile sõber, kõigile vaatan silma, kõigile tahan meeldida, nn peojuht) Jälitaja (valin välja "ohvri" saalist ning jõllitan teda, sageli esinemispinge maandamiseks kinnistun millelegi, mulje küsitav) Ülestunnistaja (pilk taeva poole suunatud, vestluspartneri jaoks oht, et kaugeneb vaimselt) Vaimulik (eelmine kombinatsioonis vastava miimika ja poosiga, tahan veenda sind enda heades kavatsustes) Lauatennisemängija (pilk hüppab ühelt teisele, pidevalt ja liiga kiiresti vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid
kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van Dycki portreedele on ette heidetud kergemeelset, tühist elegantsi, mittemidagiütlevat pilku, võimukandjate ees lipitsemist, loomulikkuse asendamist poosiga. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree. Paraadportree näitab inimest tähtsa ja võimukana, kel on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning keda ümbritseb luksuslikkus. Inimest püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana. Tänu temale on kunstis talletatud aristokraatliku käitumisega seltskond. Oma parimad tööd maalis ta Inglise kuninga Charles I õuemaalijana töötades
domineerivalt naise keha tagumisei poolel. * raseduse korral. Poos ei sobi: * rasestumiseks. * naisele, kellel on domineerivalt kõdsiti orgasm ja lühike tupp ning kui mehel on suur peenis. * kui mehel on visuaalsed erogeensed tsoonid domineerivalt naise keha esiküljel. Poos on evolutsiooniliseit kõige tüüpilisem inimese eellastele. Tüüpiline on see ka Sudaanis, Uus-Kaledoonias, Uus-Guineal, aga ka eskimotel ja serbohorvaatidel. Tegemist on mehi kõige erutavama poosiga ning samuti ei jäta see enamikku naisi külmaks. 12. EESMINE PÜSTIASEND Paar seisab püsti, kehad vastakuti. Naine aitab käega peenise tuppe. Peenise sisse-välja liigutuste kiiruse ja sügavuse reguleerimisel on mõlemil täielik vabadus. Ligipääsetavad on kõik naise erogeensed tsoonid, vaba suudlemisvõimalus. Variandina võib naine asetada käed ümber mehe kaela, jalad aga suruda ümber mehe piha. Mees toetab naist kätega kannikate alt
Nii tegelebki lastega kõige rohkem teenija Tiina(see on tegelikult sama väike tüdruk, kellega Indrek tutvunud on juba koolipõlves, kui Tiina oli väike jalutu tüdruk. Kuidagi Indreku mõjul saab Tiina jalgele. Tolleks ajaks aga Indrek teda enam ei tunne, ei mäleta). Pärast poja surma püüdsid Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis
· Kordamine sõnades öeldu kordamine näiteks siis, kui kellelegi teed juhatades näidatakse käega. · Vasturääkimine verbaalselt väljendatule vastupidise sisu andmine. Näiteks kui keegi põrutab rusikaga vastu lauda ja karjub: Ma ei ole vihane! · Asendamine- sõnalise ütluse asendamine näiteks siis, kui kätega tehakse teadmatust väljenav zhest. · Täiendamine öeldut täiendatakse sobiva zhesti, poosiga vm moel. Näiteks naeratus koos seda saatva ettepoole kallutamisega võib näidata, et ollakse enda öelduga rahul ja öeldule reageeritakse innustunult. · Rõhutamine käeviibe või noogutus võib näiteks tähendada, et soovitakse toonitada mingit konkreetset osa oma sõnumis. · Reguleerimine. Sõnatut käitumist saab rakendada ka vestluse kiirendamiseks või aeglustamiseks, kannatamatuse näitamiseks, märguandmiseks, et teda ei katkestataks, soovi
Tolleks ajaks aga Indrek teda enam ei tunne, ei mäleta). Tiina mäletab küll ja unistab omaette vaikselt Indrekust. Aga ta ei tee midagi, et mees endale saada (mitte enne viiendat osa igatahes). Pärast poja surma püüdavad Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Õigupoolest tunneb ta enda elu suht nõmedana, sest ta elab nagu mingit kodanlane. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on vaja tunnet,
kui Tiina suureks saab. Tolleks ajaks aga Indrek teda enam ei tunne, ei mäleta). Tiina mäletab küll ja unistab omaette vaikselt Indrekust. Aga ta ei tee midagi, et mees endale saada (mitte enne viiendat osa igatahes). Pärast poja surma püüdavad Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Õigupoolest tunneb ta enda elu suht nõmedana, sest ta elab nagu mingit kodanlane. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on
Laine Simson, Ph.D 17 Personalijuhtimine 2013 KONTAKT JA KUULAMINE VESTLUSE KÄIGUS HEA KUULAJA SAAB ROHKEM TEADA KUI HEA RÄÄKIJA VÕTKE KONTAKT - hoidke silmsidet - olge tähelepanelik mitteverbaalsete märkide suhtes - hoidke sobivat distantsi HEA KUULAJA - ei sega vahele, ei anna hinnanguid - püüab näha asju rääkija silmadega - säilitab rahu ka siis, kui pole nõus - soodustab, toetab partnerit poosiga, pilguga - kasutab vaikust HEA RÄÄKIJA: - on lugupidav partneri suhtes, ei kritiseeri, ei tee maha, ei hirmuta, ei halvusta jne. - lähtub partneri väärtustest, kasust; - viib partneri oma küsimustega ja ümbersõnastustega probleemide sõnastamiseni, õigete järelduste tegemiseni, otsustuste vastuvõtmiseni; - enne ütleb, millest hakkab rääkima, annab teada struktuuri ja siis räägib, mida lubas; - peab pause, näitab, et ta mõtleb;
mitte ainult lärmitsemises, vaid ka istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises. Eriti võõrastav oli seejuures asjaolu, et seda tegid “kultuursed” valged noorukid. Musta publiku ekstaas (kreeka k. ekstasis- vaimustus, ägedus) väljendub muusikalises kaasaelamises- rütmilises õõtsumises, muusika taktis käteplaksutamises. See kuulub afro- ameerika rahvalike muusikatraditsioonide hulka. Valge publik aga väljendas ja teeb seda kahjuks tänaseni, om a vaim ustust välise poosiga. R ock’n’rolli viljelejad hakkasid ka ekstravagantselt (prantsuse k. extravagant- liialdav, ebaharilik) riietuma. Moodi läksid laiad lotendavad püksid ja pintsakud , kaela pandi kingapaelu meenutavad lipsud jne. Kõik – kingadest kuni soenguteni oli väljakutsuvalt erinev tollasest arusaamast. See mõjus üsna ärritavalt alalhoidlikuma mõttelaadiga ameerika kodanikele ning seetõttu alustati sellise käitum ise ja rock ’n’rolli vastu k oolides ja
Kes saab pihta, kükitab maha. Pallid veeretatakse tagasi, et jahimehed saaksid nii kaua visata, kui kõik jänesed on kükkis. AJALEHEAUK Moodustatakse paarid. Ühele mängijale antakse kätte ajaleht. See peab kiiruse peale rebima ajalehele sellise augu, et teine mängija mahuks sealt läbi pugema. KUNINGA MÄNG Muusika Saatel liigutakse läbisegi. Saali keskele asetatakse kuninga troon, kuhu muusika katkedes läheb omal algatusel üks laps ja lausub erineva hääletooniga ja poosiga "MINA OLEN KUNINGAS" Teised teevad tema järgi. TURVATUNNE Liigutakse läbisegi. Õpetaja jääb koos ühe lapsega seisma, tema ümber kogunetakse, tehakse müür. Tekitab turvatunde. VÕIDUJOOKS KARUDEGA Lapsed on neljakäpakil stardijoone taga. Igale võistlejale panna mängukaru selja peale. Karud tuleb finisisse toimetada nii, et karu ei kuku maha. Kui karu siiski kukub, korjab laps selle üles, paneb seljale ja jätkab võistlust. MIS KELL ON HÄRRA HUNT Üks laps on hunt
On kuus emotsiooni, mille väljendusi inimene hästi ära tunneb. Need on viha rõõm kurbus vastikus hirm imestus Küllap on nende tundmuste äratundmine aidanud inimesel paremini ellu jääda. Huvitav miks ja kuidas? Arvesta ka seda, et naer oli ürginimesel ähvardusmärk. On arusaadav, et inimene, kes väljendab nii miimika kui poosiga oma suhtumist, hinnangut, arvamust, s.t. tundeid, on kergemini mõistetav kui see, kes jääb külmaks, reserveerituks. Samas peegeldab ka 18 teenindaja näoilme ja tema poos suhtumist klienti. Klient usub enam miimikat ja poosi kui sõnu. Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga. Selleks, et jätta endast mulje, mis on kasulik, on mõttekas endale sisendada uskumisi, mida tahate väljendada
vastikus hirm imestus Küllap on nende tundmuste äratundmine aidanud inimesel paremini ellu jääda. Huvitav miks ja kuidas? Arvesta ka seda, et naer oli ürginimesel ähvardusmärk. Tundmuste tajumisel on oluline koht ka poosi ja kehaasendi tajul. Nimelt peegeldab inimese poos küllaltki ilmekalt tema seisundit. On arusaadav, et inimene, kes väljendab nii miimika kui poosiga oma suhtumist, hinnangut, arvamust, s.t. tundeid, on kergemini mõistetav kui see, kes jääb külmaks, reserveerituks. Samas peegeldab ka teenindaja näoilme ja tema poos suhtumist klienti. Klient usub enam miimikat ja poosi kui sõnu. Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga. Järgneval joonisel on toodud erinevaid poose. Mida need sulle räägivad? Võrdle ka nüüd oma arvamust teiste omaga. Mis järeldusi sellest saad teha?
annaabi.ee 
