Keemia TK Aine lahustuvus 1. Setitamine ja nõrutamine Vedeliku eraldamine tahkest, mittelahustuvast ainest. Tahke aine eraldamiseks vedelikust tuleb seega last tal kõigepealt settida (setitamine). Seejärel valatakse ettevaatlikult sademe peale ära (nõrutamine). 2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4
Üldjuhul lahustuvad need orgaanilistes lahustites ja õlides, kuid mitte vees. Looduslikud vaigud on ka fossiilsed vaigud nagu merevaik ja kampol. Tehisvaigud Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel. Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Meetod seisneb selles, et kahjustunud, poorset hambaemaili on võimalik läbi immutada tehisvaiguga,mis kõvastudes muudab kahjustuskolde enda plommiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks
muudele materjalidele Kiire valmimine ja paigaldamine PVC-le on võimalik trükkida, värvida ja kleepida Töövõtted Põrandakatte sh. PVC paigaldamist alustades tuleb jälgida, et pind on tasane, põrand on püsivalt kuiv, pind on tugev, ei ole pragusid ega lahtiseid osakesi. Tasanduskiht Kui aluspind ei ole piisavalt tasane, tuleb valada pinnale tasanduskiht. Selleks tuleb pind kõigepealt katta krundiga, mis annab pinnale parema nakke ja vajadusel tihendab poorset pinda. Kattes pinda isetasanduva seguga tuleb jälgida, et sinna ei jääks õhumulle ning et segu ei kuivaks liiga kiiresti (tuuletõmbus ja päikesepaiste). Paigaldamine Põrandakatet paigaldades tuleb jälgida, et ühes ruumis kasutatavad materjalid oleksid ühest partiist, et vältida suuremaid toonierinevusi. Kõrvuti asetsevad homogeensete katete paanid paigaldatakse samasuunaliselt, heterogeenste katete puhul on nõutud kõrvuti paanide
2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks
soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga. Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti. Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid 6
vahel. MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel.
liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine Tähtis: · püüda laoturiga hästi tihendada- · kõrge segutempeatuuri rullimisel · rullida võimalikult katkestamatult. Kildmastikasfalt ja poorne asfalt: · esmajärjekorras rullida raske siledavaltsilise rulliga · vibrorulliga rullides teha kõige rohkem 3 käiku vibratisooniga · poorset asfalti mitte rullida kummiratastega rulliga kuna on hädaoht, et pealispinna tühimikud vähenevad Erinevused vibrorulliga rullimisel: · manööverdamisel lülitada välja vibroseade õigeaegselt. · Laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita. · Vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksusele rulli tootja soovitusel. ( kattekiht kürge sagedusega, paksud kihid alates 8cm madala
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende
termpermalm mis tuleneb sõnast tempertama ehk sitkemaks muutma. Tekib valgemalmi termotöötluse, lõõmutuse abil. Vaba grafiiti sisaldavaid malme liigitatakse metalse maatriksi struktuurist olenevalt: 1. Feriitseteks 2. Feriitperliitseteks 3. Perliitseteks Malmi omadused sõltuvad metallsest faasi struktuurist ja grafiidi osakeste sisaldusest ja kujust. Võrreldes metallse maatriksiga on grafiidi tugevus tühine, seega võib vaadelda vaba grafiitiga malmi kui poorset terast. Halvimad omadused on liblelise grafiidiga mailmil. Grafiidiosakeste kuju mõjutab malmi plastsust, vähemal määral tõmbetugevust. Samal ajal kõvadus ja survetugevus ei muutu. Malmi saab ka karastada, normaliseerida jne. Termotöötlusel grafiidiosakeste kuju ei muutu. 12 Vaba grafiidiga malmil on terasega võrreldes järgmised eelised: 1. Hea lõiketöödeldavus (murdelaast) 2
Trükkimise protsess on totaalselt erinev võrreldes seniste tehnoloogiatega. Matriitsi trükitavad osad on vett hülgavad ja mittetrükkivad osad vett siduvad. Seega on litograafia praeguse ofsetplaadi eelkäija. Litograafia tuleb iseenesest kreekakeelsest sõnast LITHOS - kivi. Litokivi ja peegelkujutis es trükis Münheni kaardist. 15. Kirjelda siiditrüki raami tööpõhimõtet Siidivorm kujutab endast raamile pingutatud poorset kangast. Vanematel aegadel kasutati selleks ehtsat siidi. Tänapäeval on kasutuses sünteetilised materjalid nagu nailon ja polüester, kuna siid ei ole piisavalt tugev materjal. Uusim leiutis on veel metallvõrk, mis oma vastupidavuselt ja trükikvaliteedilt hetkel tehnoloogia viimane sõna. 16. Millistel erinevatel viisidel on võimalik siidiraami ette valmistada Vedel kohtemulsioon Ilmutades valgustundliku kile (fotokile) läbi
1. Mis on kromatograafia, millel see põhineb ja milliseid kromatograafia liike teate? Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (= statsionaarse) faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: jaotuskromatograafia, adsorptsioonkromatograafia, afiinsuskromatograafia, ioonvahetuskromatograafia, geelkromatograafia. 2. Selgitage geelkromatograafia meetodi põhimõtet. Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest,
seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused, saadakse kloriidide vasilahuste elektrolüüsil (anoodil, katoodil), elektrolüüser peab sis diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3) Halogeniidid – LmHal – värvitud, vees hästi lah kristalsed kuubilise võrega ühendid. Kõige rohkem NaCl, Kcl, keemia ja toiduainetööstuses NaCl, põllumaj KCl. 4) Nitraadid – LmNO3 – värvitud, kristalsed, kergesti vees lah. NaNO 3 – tsiili salpeeter, KNO3 – väetis, musta püssirohu komponent, NaNO3 – kasut väetisena. 5) Karbonaadid – Lm2CO3 ja LmHCO3
1.2. KASUTATAVAD JA TÄHISED Geotehnilistes arvutustes on soovitatav kasutada järgmisi ühikuid: Geotehnilistes arvutustes kasutatavad põhilised tähised. Osa tähiseid määratletakse nende kasutamiskohas. 2. GEOTEHNILISED ALUSANDMED (PINNASE OMADUSED) 2.1. PINNASE KOOSTIS, STRUKTUUR, PINNASEVESI Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil- isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on
). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist. Torude ja filtri ummistumine Väikeste pooridega õhuke kangalaadne kattematerjal ei tööta turbas hästi. Nii näiteks klaasvilt, ka 2…3 kordne ei taga turbas drenaaži normaalset tööd. Seetõttu esimene reegel on, et torustiku rajamisel turbas peab kaevik olema kuiv, mis saadakse reaalselt ainult eelkuivendusega. Teiseks kasutatakse filtrina paksu poorset materjali (õled, hake, kookos jne). Sageli kasutatakse põllumajanduses õhukest madalsood, kus turba all on liiv. Sellisel juhul on vaja teada liiva sõelkõveralt 90% kohalt osakeste läbimõõt d90. Liivapinnasesse rajatava drenaaži kattematerjal projekteeritakse selle poorsusnäitaja O90 ja pinnase lõimisenäitaja d90 suhtarvu (O90/d90) alusel. Poorsusnäitaja O90 on drenaaži kattematerjali selle poori läbimõõt, millest 90% poore on väiksema läbimõõduga.
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (= statsionaarse) faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest erista- takse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia.
Paljud org. ained süttivad kokkupuutes peroksiididega 2.2.6.2. Hüdroksiidid LmOH - värvitud, tahked, väga hügroskoopsed ained lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised) leheline, alkali, щелочь Tööstuses saadakse kloriidide vesilahuste elektrolüüsil: 2Cl- → Cl2 + 2e ANOODIL 2H2O → 2H + 2HO + - 2H+ + 2e → H2 KATOODIL Elektrolüüser peab sisaldama diafragmat (poorset vaheseina), mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. Vastasel korral kulutatakse tekkiv NaOH ära reaktsioonis 2NaOH + Cl2 → NaCl + NaClO + H2O Javelle’i vesi pleegitusvahend (žavelli vesi) võib saada ka Cl2 juhtimisel läbi NaOH lahuse Diafragma asemel võib kasutada ka Hg-katoodi sel juhul katoodil ( - ) tekkiv Na Na+ + e- → Na (lihtaine) lahustub kohe Hg-s → Na-amalgaam,
6. Mida nimetatakse hügroskoopsuseks? 7. Selgita, mis tingimustel niiskub välisõhus olev materjal. 8. Millest sõltub materjali veeläbilaskvus? 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus. See on veega küllastunud materjali omadus. Külmakindlus on materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. See lagundab poorset materjali. 13 Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Hariliku tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100. Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab
annaabi.ee 
