Kodutöö #12 Anastasia Piirainen 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus
10.3. Mõlemad pooled on kohustatud järgima Eesti Vabariigi TLS § 48 - 50 nõudeid. 8. Kollektiivleping 8.1. Töölepingu sõlmimise momendil puudub kollektiivleping. 9. Lõppsätted 9.1. Käesolevas Lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning Tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist. 9.2. Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis sätestatud korras. 9.3. Käesolev Leping on sõlmitud kahes eestikeelses võrdset õiguslikku jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab endale ühe. 9.4. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja täiendused, milles on kokku lepitud Töölepingu allakirjutamisel või pärast Töölepingu allakirjutamist
kehtivast seadusandlusest ning pooltevahelisi suhteid sätestavatest seadusega kooskõlas olevatest muudest aktidest. 7.2 Käesoleva Lepingu lisadena vormistatakse: .............................................. 7.3 Käesoleva töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegade osas lähtuvad pooled Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvidest ................................................ . 7.4 Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused seadusandlusega ettenähtud korras. 7.5 Käesolev Leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset õiguslikku jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Töötajale ja teine Tööandjale. POOLTE ANDMED: Tööandja: Töötaja: Pank: Liitumine kogumispensioniga JAH/EI POOLTE ALLKIRJAD:
7. MUUD TINGIMUSED 7.1 Käesoleva Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ning pooltevahelisi suhteid reguleerivatest teistest aktidest. 7.2 Käesoleva töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegade osas lähtuvad pooled Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvidest 77, 79, 80, 82, 87. 7.3 Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused seadusandlusega ettenähtud korras. 7.4 Käesolev Leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks antakse Töötajadle ja teine jääb Tööandjale. POOLTE ANDMED: Tööandja: Nils Suhov Töötajad:
Lõppsätted 11.1. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, töösisekorraeeskirjadest, ametijuhendist ja teistest Tööandja otsustest ja sisedokumentidest. 11.2. Käesoleva lepingu tingimusi saab muuta vaid kirjalikul kokkuleppel, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 11.3. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse igal juhul lahendada kõigepealt pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendatakse vaidlused vastavalt kehtivale seadusele ettenähtud korras. 11.4. Käesolev leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks kummalegi poolele. TÖÖANDJA TÖÖTAJA (esindaja) ______________ _______________
8.3 Käesoleva lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaegade osas lähtuvad pooled töölepingu seadusest. 8.4 Pooled on kohustatud Lepingu ülesütlemisest kirjalikult ette teatama ning järgima töölepingu seadusega ettenähtud korda ja tähtaegu. Lepingu ülesütlemise tähtaegade mittejärgimisel on Tööandja kohustatud maksma Töötajale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. 8.5 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 8.6 Lepingus toodud andmete muutumisest on pooled kohustatud teineteist teavitama. Töötaja teavitab Tööandjat lepingu täitmise seisukohalt oluliste isiku-, elukoha- ja kontaktandmete muutusest hiljemalt ühe nädala jooksul pärast muutuse toimumist. 8.7 Leping on koostatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks
(selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata). 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus
seotud kulud, eelkõige veo-, posti- ja materjalikulud www.minuekauplus.ee (VÕS § 222 lg 4). Järgneva 1,5 aasta jooksul kannab vastavad kulud www.minuekauplus.ee üksnes juhul, kui pretensioon oli õigustatud. 10. MUUD TINGIMUSED 10.1. Käesolevate tingimuste täitmisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel, on pooltel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijavaidluste komisjoni poole, tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse poole, mis on leitav aadressilt https://ec.europa.eu/odr või kohtusse. 11. VASTUTUS JA VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. www.minuekauplus.ee vastutab Kliendi ees ja Klient vastutab www.minuekauplus.ee ees teisele poolele käesolevate tingimuste rikkumisega
Ettenägemata asjaolude olemasolu ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks. 9. Muud tingimused 9.1.Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis ja saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 92. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähendatakse vaidlused kohtus. 91. Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik tingimused ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31. 92. Kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled kehtivast seadusandlusest ja poolte vahel kirjalikult sõlmitavatest kokkulepetest, mis kuuluvad lahutamatu osana (lisadena) käesoleva lepingu juurde. 93
seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise nõusolekute asendamine. Kohus paneb kasutuskorra paika ja siis kehtib see. o Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. 10/67 o Kasutuskord: saab teha mõlemat pidi, AGA seda ei ole võimalik KR-sse panna. Vahe on selles, et siis ta ei kehti õigusjärglaste suhtes. Kui omanik muutub ja kinnistusraamatus märkeid ei ole, tuleb kasutuskord uuesti kokku leppida. Va üldõigusjärgleste osas.
arvestab parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Sellest tuleneb, et riigi sekkumine töösuhete reguleerimisse on väiksem: tööõigusnormid on abstraktsemad ja töölepingu pooled saavad lähtuvalt lepinguvabaduse printsiibist kujundada ise omavahelise suhte sisu. Oluline on aga silmas pidada, et kuna Eestis ei ole kollektiivsed töösuhted kuigi arenenud ning kollektiivlepingute roll on pooltevaheliste suhete reguleerimisel marginaalne, on tööandjal kui töösuhte tugevamal poolel suurem võimalus dikteerida ühepoolselt töölepingu sisu. Eeltoodust tulenevalt on turvalise paindlikkuse idee elluviimine soodne eelkõige tööandja jaoks. Samas ei tohi kontseptsiooni rakendamisel kõrvale jätta töötajate turvalisuse aspekti. Kuna tööandja kohustusi on töösuhte raames vähendatud, peab riigi osatähtsus tööturul olevate isikute kaitse tagamisel kasvama. Seda
väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale kuuluvas elamus juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Kostja ei ole tasunud arveid. Õiguslik probleem: RK: „Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda.“ RK: “Ainuüksi keeldumine töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest töö puudustele viidates ei ole konkludentseks (kaudne) tahteavalduseks hinda alandada. Konkludentse (kaudse) hinna alandamise avaldusena võib käsitada töövõtjale esitatud tööde ja materjalide nimekirju, mille
ja läbirääkimiste katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3) 2) üldine kaitsekohustus ehk arvestada mõistlikult üksteise huve ja kohustusi 3) teatamiskohustus (vt ka § 141)- 4) tõeste andmete esitamise kohustus 5) konfidentsiaalsuskohustus – keeld avaldada läbirääkimistel teatavaks saanud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele VÕS § 14 seob lepingueelsete läbirääkimiste alustamisega spetsiifiliste pooltevaheliste kohustuste tekkimise, tekib seeläbi poolte vahel seaduse alusel võlasuhe (§2 lg 1), mille sisuks on VÕS § 14-s sätestatud vastastikused kohustused. Selle võlasuhte näol on tegemist VÕS §2 lg 2-s kirjeldatud võlasuhtega, mis kohustab pooli arvestama eelkõige teineteise õigusi ja huve. Võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral kohalduvad nagu mis tahes kohustuse rikkumise korralgi VÕS § 100 jj nimetatud õiguskaitsevahendid. Et
Olukorras, kus kohtule on esitatud tõenditena nii eksperdi arvamus kui dokumentaalne tõend spetsialisti arvamusega, ei pea kohus lähtuma eksperdi arvamusest, kui spetsialisti arvamus on põhjendatum. Kui poole enda initsiatiivil on teostatud näiteks korteri hindamisakt või auto vigastuste hindamise akt, siis on tegemist spetsialisti arvamusega, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina. TsMS § 293 lg 1 tulenevalt ei saa ainult eksperdiarvamusega tõendada pooltevaheliste võimalike õiguslike suhete olemasolu või puudumist . Eksperdiarvamusel ei ole ette antud kaalu, kuid mingisuguse asjaolu välistamine eksperdi arvamuses, annab kohtule kindlama aluse asjaolus kahelda. Kohtul on õigus määrata ka kordusekspertiis, kui eksperdiarvamus on ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega (vt § 304). Kui kohus on määranud eksperdi ekspertiisi tegema, siis ta võib keelduda selle tegemisest
üksnes mh tõkestatud erinevate õiguste kasutamine. Võib kaasa tuua aga nt ülesutlemise tuhisuse, kui ülesutlemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. Nt üürilepingu puhul on tühine ülesutlemiseavaldus, mille tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. 4) RKTKo 3-2-1-15-08: Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS § 7), st muu hulgas ka täitmise vastuvõtmise aega ja asjaolusid. 5) RKTKo 3-2-1-62-13, p 16: VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 järgsed kohustused ei laiene kolleegiumi arvates mitte uksnes isikutele, kelle nimel läbirääkimisi peetakse, vaid ka nende esindajatele või muudele lepingueelsetest läbirääkimistest osa võtvate isikutele isiklikult.
annaabi.ee 
