ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena. LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE
Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvasiooniga kaasnevad ohud: Kohalike liikide vähenemine või isegi väljasuremine, biodiversiteedi vähenemine Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:
Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid Võõrliigid Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Miks on probleem? · Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest.
Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks (Tartu Ülikool 2008). Joonis 3. Näide aruniidust. 10 Karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju aga kahandab liigirikkust, näiteks rohukamara ümberkündmine, väetamine või mürgitamine (Kukk 2012) Karjatamise mõju taimestikule oleneb väga paljudest asjaoludest: taimestikust, mullastikust, kariloomade liigist, tõust, soost, vanusest ja konkreetsete isendite eelistustest,
väiksem viljasuurus, madalam saagikus, nekroos, lehekloroos, leaf curl, ja stem cankers. · Võib põhjustada äkksurma noortel võrsetel ja takistada võrsete teket. · Taimed surevad tavaliselt phytophthora äkksurma suve lõpus, seepärast võib phytophthora äkksurma segi ajada põua sümptomitega. Perekond Phytophthora spp. · Phytophthora liigid põhjustavad ulatuslikke kahjustusi taimlates, metsa- ning teistes looduslikes- ja poollooduslikes ökosüsteemides. · Phytophthora liikidele sobib looduses niiske ja märg kasvukeskkond, see muudab nende leviku inimese poolt raskesti kontrollitavaks, sest tõrjevõtteid on keeruline rakendada ning need on sellistes tingimustes ka vähem tõhusad. · Eriti ohtlikud on visuaalselt veel terved taimed, mida transporditakse teistesse riikidesse, mis on juba nakatunud, kuid sümptomid veel ei ilmne, sest haigus ei ole piisavalt arenenud
Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (050 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada joogiveeallikana selle soolasuse, radionukliidide ja mikrokomponentide sisalduse tõttu. Reostuse ja põhjavee taseme alandamise tõttu on maapinnalähedane põhjaveeveekiht halvas seisundis Eesti suuremate jääkreostuskollete ümbruses (uuritud reostatud alade kogupindala 22 km2) ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas (1200 km2).
Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti 28. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket
Seda on aastakümneid mõjutanud püsielanikkonna vähenemine. Maastike püsivust, looduslikku potentsiaali, kasutustaluvust ning koormusi aitab täpsemalt määratleda ajalooline suundumus. Eri aegadest pärit kaartide analüüsist selgub, et põllumajandusmaistus on maastikuline mitmekesisus olnud suurem 20. sajandi alguses ja oluliselt on see vähenenud 20.sajandi II poolel. See on seletatav traditsioonilise põllunduse hääbumisega. Näiteks on rannikualal esinevates looduslikes ja poollooduslikes ökosüsteemides hakanud vähenema ranna ja looniitude bioloogiline mitmekesisus (nii liigirikkus kui kooslused) 8 seal karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu. Metsamaistu muutused on aegade jooksul olnud oluliselt väiksemad. Eesti rannikumaastike muutuste üldsuunad on omased ka Saaremaale: põllumaa vähenemine, rohumaade metsastumine ja roostumine, metsamaa asendumine väikeelamumaaga
saareriikide murest on saanud üleilmne oht. ka toiduressursside Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, pärast. mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad Sosnovski karuputk Balti riikide uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes teede ääres elupaikades. 13.10.2014 9 13.10.2014 10 Märksõnad Eesti Õigusaktid
tingimusi. Pärand ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid niite või puudepõõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 36. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? 37. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 10 000-11 000 a tagasi. ; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest
Suktsessioon Liikidevahelised iseloomulikud seosed näiteks troofilised tasemed. 50. Mitmekesisus ja ökosüsteemi omadused. Põllumajanduslikud ja metsaökosüsteemid on tavaliselt kirjeldatavad madala mitmekesisusega süsteemidena, mille säilitamiseks on vaja lisameetmeid (künd, väetamine). Kergesti kahjustatavas keskkonnas on oluline, et põllumajanduslik süsteem oleks suurema mitmekesisusega, sarnaneks enam looduslike süsteemidega ja seetõttu stabiilsem. Looduslikes on poollooduslikes tuleb silmas pidada liikide mitmekesisuse ja ökosüsteemi funktsioonide käsitlusel kaht asja: ökosüsteemi funktsiooni modifitseerimine (väetise lisamine, karjatamise muutmine) ja liikide eemaldamine või sissetoomise mõju kindlakstegemine. Kõike liike ei saa ühte kokku panna. Looduslik või katsetamine liikide eemaldamisel või sisetoomisel annab infot tema osast ökosüsteemi toimimisel. 51. Liikide arvukus ja ökosüsteemi funktsioneerimine. Liikide ebavõrdsus
12 Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. (Wikipedia, 2011) Liikide arv mõnes ühtlasemalt uuritud putukarühmas Matsalu looduskaitseala poollooduslikes elupaikades (Vilbaste et al. 1985) Elupaik Kuivad Kadastikud Lamminiidud Rannaniidud Puisniidud Putukarühm põllud ja ja metsad niidud Tirdilised 22 24 42 61 131 (Cicadinea) Lutikalised 12 16 17 39 62 (Heteroptera)
annaabi.ee 
