*Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Huumushorisonti peaaegu ei teki, kuna orgaaniline aine laguneb kiiresti. 9. Mulla hävimine või mullaviljakuse langemine inimtegevuse tagajärjel *Erosioon - Pinnase ärakanne tuule või vee toimel. Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus
väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal,
*väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta, kusjuures kliima pole muut oluliselt, muld ulatub kuni 6 m kohati 10mj süg., so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske
struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga aluselist reaktsiooni, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav. Kuivas ja poolkuivas kliimas. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. A-horisont (orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 5) Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad. Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6- 10 m
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
Rohtlates levivad mustmullad , mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim . Paks huumushorisont Kõrbete hallmullad kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Samas on aurumine suur ja selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja või jõgede veest niikust juurde. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kujumisega horisont(A) on vaevumärgtav, eriti Na
Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist
Rohtlate mullad Kontineentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine (nimetatakse kamardumiseks). Huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teine maailma mineraalmuld. Kõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
rohkelt huumusaineid. Huumuse kogunemist nim kamardumiseks. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivasja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikka, sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas. Kõrgest temperatuurist tingituna on aurumine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Eriti kahjulikud on naatriumisoolas, sest naatrium takistab mullasõmerate tekkimist. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2 miljoni aasta, kusjuures kliima ei ole oluliselt muutunud
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. 3 Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
· Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aastatega tumeneda. PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED Niiskus · Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hüdroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel vabaneb niiskus kiiremini. · Värskelt langenud puidu niiskus ületab 35% · Toores puidus on niiskus yle 25% · Poolkuivas 18- 25% · Õhukuivas 15- 20% · Toakuivas 8- 13% · Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn.
> Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema vee sisalduse poolest ( kuusk , nulg, pöök). Puidu füüsikalised omadused Niiskus > Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakusoontes. Kuivamisel eraldub vaba niiskus kiiremini. > Värselt langetatud puidu niiskus ületab 35% > Toores puidus on niiskust üle 25% > Poolkuivas 1825% > Õhkkuivas 1520% > Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on
50. Mustmullad on viljakad, sest nad kasvavad rohtlavööndis ja seal on hea kliima. Pluss veel rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikul. Mustmullad on kõrge poorsuse,suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga.Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavmale kui mis tahes teasel maailma mineraalmullal. 51.Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 52. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad on happelised ja väheviljakad, sest nendel aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja tänu sellele ulatub muld 6 meetri kohati isegi 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki
moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas. Aktiivne mullateke vaid seal, kus saadakse põhja- ja jõgede veest niiskust juurde. 7.Inimmõju mullale. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee-või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Muld kogub või akumuleerib saasteaineid. Muldi kahjustab enam: 1
3.Rohtlane mullad-tekivad kontinentaalses kliimas,kus sademete hulk on tasakaalus auramisega.Tekib tüse huumushorisont(mustmullad),kuna org.aine laguneb kiiresti tänu niiskusele.Kuivuse korral huumus koguneb ehk kamardub.Mustmuld on poorne,toitaineterikas, sõmer ning kõrge süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt. 4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
c) lahtine surnud oks, d) välja langenud oks, e) tubakoks, f) sarvoks. Oksad vähendavad puidul nii tõmbe- kui ka paindetugevust. Mädanemine. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast. Kuivas puidus seened ei arene. Seente arenguks on vaja mitmeid soodsaid tingimusi: Vajalikku niiskust. Seened arenevad hästi poolkuivas ja toores puidus. Temperatuuri 20 ... 35ºC. Alla 0ºC seente areng peatub. Üle 60ºC juures enamik seeni hävib. Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened vees ei arene. Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma: 1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult
annaabi.ee 
