Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini
Türreeni mere kaldal. Apenniini mäestik ulatub põhjast lõunasse piki poolsaare idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande (2912 m). Vesuuvi (itaalia Vesuvio) täpsed kordinaadid on 40°49 'põhjalaiust, 14°26' idapikkust. Ta asub Campanias, Napoli lahe ääres, 16 km kagus Napolist ja sama kaugel põhjas Pompeist. Pinnamood See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. See on sügavalt lõhestatud, kuid kergelt sopiline mägi, mis on tipu eel astmeline. Ajalooline info Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24
........32 16. RUBICON ON ÜLETATUD (LIISK ON HEIDETUD)...............................................34 NB! VIVII klass: peatükid IVIII VIIIIX klass: peatükid I XI XXII klass: kogu materjal 1 1. KA TEMA ON ALEKSANDER! (Aleksander Suur Darius III emale) Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Issose lahingus (333 eKr) naeratas õnn taas Aleksander Suurele. Pärslaste kuningas Darius III põgenes lahinguväljalt, jättes pealinna, kuid ka oma ema, naise ja kaks tütart saatuse hooleks. Aleksander soovis end näidata üllameelsena ja kinkis Dariuse perekonnale vabaduse. Kui aga perekond suure väepealiku ette juhatati, langes Dariuse ema tänusõnadega põlvili hoopis Aleksandri lapsepõlvesõbra Hephaistioni ette. Elatunud naise arusaama kohaselt pidi
N: Herkulaanlanna figuur. · hiljem naisportreel maaililine juuksekäsitlus Skulptuur · Valitsev realism · Käiki sõjalisi sündmusi anti edasi võimalikult täpselt ja selgelt · Näited: Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas Kapitooliumi väljakul, Traianuse sammas (h-38m, võimalik autor Apollodorus, puhas ja klaar, loomulik kujutav laad, teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist) Maalikunst · vähe säilinud, enamus näiteid Pompeist, Herculaneumist ja Stabiaest. · 4 stiili: Inrustatsioonistiil, arhitektuuristiil, kolmas ja neljas stiil. · Ei esine ranges järjekorras vaid kattuvad osaliselt · Teema mitmekesine · Suurim kunstivaramu Fauni majas. Seal asub Isose lahingu mosaiik. 10. Varakristlik kunst Katakombid · 1.-2. saj kunsti ainsad allikad · leitud Lähis-Idas, Itaalias jm · Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid) · Kristlik sümboolika
Antiigipärandi laialivedamine: intensiivsus renessansi ajal, muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18.sajandil. Väljakaevajateks inglise, praantsuse, saksa arheoloogid> antiigipärand sattus nendesse riikidesse. Algul peamiselt erakogud, alates 18.sajandi lõpust 19.saj algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja Põhja-Aafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud. 36.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (Aleksander Suure lahing). Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid) Maalid: A
marmorreljeefid pakuvad veel tänapäevalgi vastavate riikide vahel kõneainet. Antiigi materiaalse pärandiga tegeleb tänapäeval UNESCO, kes on võtnud palju mälestisi kaitse alla ning jälgib, et nende eest hoolitsetakse ning neid kaitstakse. Lisaks on paigutatud palju muuseumidesse, kus saab mälestisi hoida säilitamiseks vajalikes tingimustes ning on ka rekonstrueerimisi, nt Parthenoni templi puhul, kus üritatakse sajandite jooksul tekkinud kahjusid vähendada.. 33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793).
muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18. sajandil. Väljakaevajateks inglise, prantsuse, saksa arheoloogid > antiigipärand sattus nendesse riikidesse. Algul peamiselt erakogud, alates 18. saj lõpust ja 19. sajandi algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja PõhjaAafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud. 33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja
Apenniini mäeahelik), ta mäed on järsud ja lähevad paljudes kohtades üle avaraiks viljakaiks tasandikeks (Kampaania, Latium). Seetõttu on põllundustingimused Itaalias soodsad. Kõrgetel mäenõlvadel ja orgudes asuvad ülihead karjamaad. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. See asub vaid 16 km kagus Napolist ja sama kaugel põhjas Pompeist. See on sügavalt lõhestatud, kuid kergelt sopiline mägi, mis tipu eel on astmeline. Suvekuudel ronivad sajad turistid iga päev piiluma üle kraatriääre. Vesuuvi kuulsaim purse toimus aastal 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae, mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Järgmised võimsad pursked toimusid 1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., and 1944. aastal ning jällegi hävis asustus.
keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina keele perioodidest alates klassikalise perioodi antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete sõnadeni välja. supervenire (kl. periood)>supervene superhumanus (hilisladina)>superhuman supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. 58. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. 59. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile ,,Gradiva". Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes
Teatmeteosed RE: Real-Enzyclopädie der classischen Altertumswissenschaft (Pauly-Wissowa), raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj. eKr) ja hellenismiaeg (4.-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj. eKr 2. saj. pKr) Kreeka kultuur võeti üle. Kreeka orjade-õpetajatega levis kreeka kirjandus ja teadus roomlaste seas
Rooma impeeriumi taastamine. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 12. sajandi renessanss – tõlkimine kreeka keelest ladina keelde, et saada uusi teadmisi, teadus-ja filosoofiatekstid. F. Petrarca, G. Boccaccio, L. Valla, Erasmus Rotterdamist, Michelangelo... 68.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis? Pompei seostub kirjanduses ja kunstis vastuoludega: elu ja surma, rõõmu ja kannatusega. Pompei on imetlusobjekt, teisalt on ta aluseks õuduspiltidele ja –romaanidele, inspiratsiooniks surma ja vaimude maailma kujutamiseks. 69.Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903
tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 70), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks.
86 algas süstemaatiline kaevamine, mis kestab tänapäevani. Vaatamisväärsuseks on ka omaaegsed inim, kes sinna jäid. Kivistunud tuhal olid tühemikud, neid valati täis ja saadi kätte inimese või looma surmaeelse asendi. Neid on kokku kuni 2000. 2010 sügisel varises seal kokku gladiaatorite maja. Viimane Vesuuvi purse oli 1944. Pronkslamp, mis on leitud soost , on unikaalne, tegemist on Rooma territooriumil valmistatud. Neid pole leitud rohkem kui üks eksemplar Pompeist, Aafrikast ja Eestist. Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed. Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid tarandkalmed , sest nad arvasid , et need kuuluvad muistsetele germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud
Ürituste, rituaaliplats? Rooma Rauaaeg Rooma kultuurist on ka meie aladele jõudnud tükke. Saksamaale levis Roomast veinijoomiskultuur, germaanlastele üldse, neid osteti kingitustega ära. Neile kingiti veini tarbimise nõusid jne. Näitas meile ehtsat koopiat. Head infot roomaaja kohta annab Pompei. See mattus 709 aastal vulkaanituha alla, mille paksus võis olla 8-9 m, sinna jäid hooned, inimesed. Seda hakati kaevama juba 1748. praegu on välja kaevatud 2/3 Pompeist. Praegu on leitud varemetest u 2000 inimfiguuri. Kokku võis seal surma saada üle 10 000 inimese, seoses selle purskega lendasid nii kivid kui ka tuhk. Tõenäoliselt purskab vulkaan varsti jälle, praegu elab seal läheduses 700 000 tuhat inimest, hea turism jne. Eestis on sellest ajast üsna vähe leitud, kõigest mõned üksikud leiud. Kavastu rabast leiti pronkslamp. Valdav osa leide on pärit kalmetest. Rooma rauaaegsed tüüpilised tarandkalmed
Amfiteatris oli 20k kohta vaatajatele. Kaevamiste käigus varises tänu vihmale kokku gladiaatorite maja. Vulkaanipurske ajal jäid paljud linnaelanikud linna ja kattusid ka selle tuhakihiga. Inimkeha hävis tuhakihi all, kuid tuhka jäi inimesekujuline tühimik. Kui need leiti, lasti sinna kips sisse ja saadi skulptuurid sellest, kuidas inimesed olid surnud. Kokku on Pompeis avastatud umbes 2000 inimese jäänused. Üldse oli seal arvatavasti üle 10k elaniku. Ka neid inimesi, kes põgenesid Pompeist, tabas vulkaanipurse. Enamasti said nad pihta kividega, mis vulkaanist lendasid. 24. august 79. aastal oli Pompeis üks kirjamees, kes jälgis väga tähelepanelikult, mis toimus ja millal. Ta kirjeldas seda oma õepojale, kes pani selle hiljem kõik kirja. Keegi Tacitus kirjutas selle ümber ja see on tänapäevani säilinud. Selle alusel on üritatud kirja panna kogu sündmustiku käiku. Kõik algas 24august umbes kella ühe ajal, oli tugev mürin
annaabi.ee 
