sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust
ajaloos? 01. septembril 1939 Esimese maailmasõja algus 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSV liitu 07. detsember 1941 Jaapan ründab USA mereväebaase Pearl Harboris 06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942
Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944. aasta suvel. Olukorra järsu halvenemise tõttu Idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes
Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951
relvakonflikti näol, kus saaks kannatada tsiviilisikud. Oma riigi peaksid nad aga saama alles siis, kui nad suudavad seada ühtsed eesmärgid ja olla kokkuhoidvad oma rahvusega. Nii türklasi kui ka kurde süüdistatakse Rahvusvahelise Humanitaarõiguse paljude punktide rikkumises. Nimelt on türklased rikkunud paljusid inimõiguseid kurdide vastu- inimeste hukkamine, näljutamine, piinamine, ajakirjanike põhjuseta kadumine, riigist väljaajamine, külade pommitamised, diskrimineerimine, tagakiusamine jne. Türklased on põhjustanud ja neid on süüdistatud ligikaudu 3500 teada oleva tavaisiku surmas. Kurdid on teada olevalt põhjustanud ligikaudu 1200 inimese surmad. Türklased on pommatanud mitmeid kurdide külasid ning linnu, mille tagajärjel on hukkunud paljud. PKK on saanud minevikus otsest sõjalist abi Nõukogude Liidust. Sekkunud on konflikti ka erinevad inimõiguste organisatsioonid, nagu näiteks Human Rights Watch, kes on asunud
Hukkus üle 2400 ja haavata sai üle 1200 ameeriklase. Võitlusvõimetuks muudeti kaheksa suurt lahingulaeva. Päev hiljem, 8.detsembril, kuulutas USA Jaapanile sõja. Hiroshima ja Nagasaki Rünnakute tagajärjel hukkus umbes 260 000 inimest ja järgmistele põlv- kondadele tekitati suuri geneetilisi kahjustusi. Tollal teati ainult sellest, kuidas pommi valmistada ja selle purustusvõimet, kuid tagajärgedest ja mõjust inimestele ei teatud midagi. Siiani vaieldakse, kas pommitamised olid õigustatud või massimõrv USA poolt. Hiroshima (vasakul) ja Nagasaki (paremal) Jaapan 20. sajandi II poolel. · 1951 - Jaapan sõlmib 48 riigiga rahulepingu, sealhulgas sõlmitakse USA- Jaapani julgeolekuleping · 1954 - Jaapani relvajõudude loomine · 1956 - ÜRO liikmestaatuse saamine · 1968 - Jaapan läheb Lääne-Saksamaa majandusest mööda, saades teiseks suurema majandusliku jõuga riigiks maailmas
Lenini-nimeline NSVL Riiklik Raamatukogu. Saltõkov-Shtshedrini-nimeline Riiklik Avalik Raamatukogu. Bibkollektor. SHIYALI RAMAMRITA RANGANATHAN (1892-1972) Shiyali Ramamrita Ranganathan Five Laws of Library Science (1931) Books are for use. Every reader his book. Every book its reader. Save the readers` time. A Library is a growing organism. SÕDADE MÕJU RAAMATUKOGUNDUSE ARENGULE Teine Maailmasõda. Normaalse töörütmi segilöömine. Rinnete üleminekud, linnade pommitamised. Okupeeritud territooriumil kirjanduse keelamine ja hävitamine. Raamatud sõjasaagina. Raamatufondide evakueerimised. 1945-1970ndad Mikrofilmid, mikrofissid. Automatiseerimine (1961 IBM koostöö, 1964 raamatukogutöös kasutakse arvutit, MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur
USA kuulutas saarele sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vaheline vastasseis ähvardas puhkeda tuumasõjaks. Lahenes rahumeelselt, raketid viidi välja. Vietnami sõda – 1954. oli Vietnam jagatud Põhja-Vietnamiks (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnamiks (USA, Prantsusmaa). Kahe riigi vahel tekkisid vastuolud, Lõuna- Vietnami valitsuse vastu hakkasid võitlema vietkongid, keda toetas Põhja- Vietnam. Ameerika aitas Lõunat, toimusid pommitamised. Sõja tulemuste nägemise peale Ameerikas protestid, avalikkuse survel 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise lepingule. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Sõda mõttetu. Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati müür, mis eraldas Ida-Berliini Lääne- Berliinist. Saksa DV piirivalvuritel kästi tappa kõik, kes riigist põgeneda üritasid. Praha kevad -oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Afganistani sõda – 1979
kasutasid vägivalda katoliiklaste peal, kuna viimased nõudsid steikides nendega samaväärseid elamistingimusi. Protestante abistas Briti sõjavägi, kes tapsid Verisel pühapäeval palju inimesi. Vägivald suurenes, toimus pommitamisi, rüüstamisi ja selline elu sai Põhja-Iiirimaa rahvale igapäevaseks. 1970ndatel ja 1980ndatel röövisid vabariiklik ja lojalistlik relvarühmitus palju inimesi, piinati ja hiljem hukati, paljud jäid kadunuks. Tänavatel toimusid rüüstamised, mässud ja pommitamised. Samuti jäid paljud inimesed koduta, sest need põletati maha. Probleemiks oli meeletu vandalism ühiskonnas ja alkoholism teismelste seas. Kui parasjagu pommitamist ei toimunud, kannatas rahvas karmi ja ebaõiglase sõjalise korra all. Nende rohkem kui 30 aastat kestnud rahutuste käigus tapeti üle 3500 inimese, mis on Põhja-Iirimaa 1,6-miljonilisest elanikkonnast märkimisväärne osa ja mõjutas veel vähemalt 2korda sama palju inimesi psühholoogiliselt.
Need dokumendid , mille täielikkust ja audentsust ei pane keegi kahtluse alla , väidavad , et üldine , kogu inimeste arv , mis hukkus kogu saksa kontsentratsioonilaagrite vangistatute süsteemis , tema loomisest 1935a. ja lõpuni 1944a. lõpp-1945a. algus , oli 403.713 . Kordan:üldine arv 403.713 inimest kõigist rassidest ja usutunnistustest , olid ametlikult registreeritud kui surnud (kõigil põhjustel : tüüfus , vanadus , punataud , hukkamised , liitlasvägede pommitamised , nälg , mille põhjustas liitlasvägede pealetung ja saksa varustuskanalite läbi lõikamine ) KOGU saksa kontsentratsioonilaagrite süsteemis 10 aasta jooksul KOKKU . Neist 403.713 inimesest 73.137 inimest suri Auschwitzis , nende seas 38.031 juuti . Dokumendid ise kujutavad endast eredat saksa korra musternäidist kuid samas lükkavad ümber nende väited , nagu oleks kontsentratsioonilaagrid endast kujutanud tapmis masinaid .
Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid selle konflikti Prantsuse poliitika keskmesse. Kui Prantsuse sõjaväe vanemohvitserid Alzeerias 1958. aasta mais mässu korraldasid ja riigipöörde hirm üle Prantsuse valitsuse levis, kutsuti Charles De Gaulle probleemi lahendama. De Gaulle keeldus võimu võtmast, välja arvatud juhul, kui valitsus võimaldaks talle tugevamat presidentaalset positsiooni. Prantslased andsid alla ja 1958
asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa Zapatero parteile Partido Socialista Obrero Español (PSOE). Peale valimisi toimus kahel ööl intsidentse rahvapartei juures, seal süüdistasid PSOE ja teised parteid PP-d, et nad olid võltsinud ja valetanud, kuna püüdsid pommitamises süüdistada ETA-t, ehkki asitõendid viitasid moslemite rünnakule. Nende jutumite üle vaieldakse ja ja arutletakse siiani. 14. märtsil 2004, 3 päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peamistrit
selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa Zapatero parteile Partido Socialista Obrero Español (PSOE). Peale valimisi toimus kahel ööl intsidentse rahvapartei juures, seal süüdistasid PSOE ja teised parteid PP-d, et nad olid võltsinud ja valetanud, kuna püüdsid pommitamises süüdistada ETA-t, ehkki asitõendid viitasid moslemite rünnakule. Nende jutumite üle vaieldakse ja ja arutletakse siiani. 14. märtsil 2004, 3 päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peamistrit presidente del
selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa Zapatero parteile Partido Socialista Obrero Espa?ol (PSOE). Peale valimisi toimus kahel ööl intsidentse rahvapartei juures, seal süüdistasid PSOE ja teised parteid PP-d, et nad olid võltsinud ja valetanud, kuna püüdsid pommitamises süüdistada ETA-t, ehkki asitõendid viitasid moslemite rünnakule. Nende juhtumite üle vaieldakse ja arutletakse siiani. 14. märtsil 2004, 3 päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peaministrit presidente
oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi · Revolutsiooniga avanevad Eestile uued väljavaated, märtsis 1917 autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks,
teada, mis on islami fundamentalism- äärmuslik usuharu tänu millele need koletud aktsioonid on toimunud. Al-Qaeda on ülemaailmne sõjakas Islamistide grupp, mille lõi 1988. aastal maailma esiterrorist Osama bin Laden. Rühmitus toimib võrgustikuna, mis koosneb nii multinatsionaalsest kodakondsuseta armeest kui ka radikaalsest sunniidi moslemite liikumisest globaalse dzihaadi nimel. Al-Qaedale iseloomulik tehnika on enesetapurünnakud ning üheagsed pommitamised erinevate sihtmärkide pihta. Need tegevused on omapärased liikumise liikmetele, kes on andnud tõotuse olla lojaalsed Osama bin Ladenile või arvukamale hulgale al-Qaedaga seotud indiviididele, kes on on läbinud õppused ühes liikumise laagrites Afganistaanis, Pakistanis, Iraagis või Sudaanis. Al-Qaeda ideoloogiad kujutlevad täielikku lahutust välisriikide mõjust moslemi riikidele ning uut islami kalifaadi. Väidetavad uskumused sisaldavad ka arusaama, et kristlikku-juudiliidu
asusid ka Eva Braun, Martin Bormann, Joseph ja Magda Goebbels oma 6 lapsega ning veel 20-30 inimest. Veebruaris 1945 toimus Jalta konverents, kus Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku Hitleri kukutamises ja Saksamaa jagamises okupatsioonitsoonideks, Saksamaa demilitari- seerimises ja NSV Liidu sõttaastumises Jaapani vastu peale Saksamaa kapituleerumist, samuti arutati Poola küsimust (kus oli juba sees Punaarmee). Jätkusid saksa linnade pommitamised, 13.-14. veebruaril tehti maatasa Dresdeni vanalinn (see polnud ainus, Köln, Hamburg, Berlin olid kõik varemeis, samuti pommitati Jaapani linnasid, tapeti sadu tuhandeid tsiviilisikuid). Märtsis ületasid liitlasväed Rheini jõe, sama kuu lõpus vallutas Punaarmee Wieni. 25.04.1945 kohtusid USA ja NSV Liidu väed Elbe jõel. 28.04.1945 hukati Itaalia partisanide poolt Mussolini ja tolle armuke Clara Petacci. Kaks päeva hiljem sooritasid Hitler ja Eva Braun enesetapu
häiris tavapärast sotsiaalset korda. Peale sõda oli Briti impeerium suurem kui kunagi varem. Sõjast tulid kaasa laenud, Iirimaa eraldus aastal 1921. Suur streigilaine 20ndate alguses, industriaalpiirkondades raskused majanduskriisi ajal, millest tekkisid sotsiaalsed rahutused. UK astus teise maailmasõtta peale Saksamaale sõja kuulutamisega aastal 1939. 40ndal aastal sai Churchill peaministriks, õhujõud said Saksamaa omadest jagu Briti taevaste kohal, olid suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad, olid natsionaliseerimised, abirahade programm, haigekassa programm. Iseseisvus anti Indiale ja Pakistanile ja järgmisel kümnenditel ka teistele kolooniatele. Soosis immigratsiooni endiste
Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944. aasta suvel. Olukorra järsu halvenemise tõttu Idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J
tööpuudus. Totalitaarsed liikumised Hitler ja natsism saksamaal, Mussolini ja fasism itaalias ja Venemaa kommunism. Seal igasugune vaimne looming allutatud tsensuurile. ,,See on nii jabur," by Elma Künnapas. Saksamaal natsid lahendasid tööpuuduse. Teine maailmasõda 1939-1945. Esimese maailmasõja õudused on justkui unustatud ja teine oli esimesest veelgi hullem, sest ei sõdinud enam armeed, vaid kohutavalt suured kaotused elanikkonna hulgas, pommitamised, koonduslaagrid, juutide hävitamine. Zukov andis käsu, millest ei räägita. 3 päeva anti Berliin Nõukogude sõjaväe kätte. Ameerika Ühendriigid heidavad tuumapommid Hirosimale ja Nagasakile. Uus teoloogiline võitlus külm sõda. Pärast teist maailmasõda muutuvad oluliseks 2 riiki Nõukogude riik ja USA. Kommunismi pooldamine ja vastuhakk. Sõidmine käib kolmandas maailmas. Egiptuses rajasid Nõukogude insenerid Assuani paisu Niiluse jõele, peab
annaabi.ee 
