Lu Lo A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras C20, komposiit II, komposiit X, polüestervaik, ABS, PMMA), arvuti. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Tõmbeteim Kiirused: ABS-l ja PMMA-l 5mm/min; terasel 30mm/min Tõmbeteimi tulemuste tabel Materjal b, t, S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, ρ, Rm/ρ Kasutusala mm mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3
Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,669 89 2,247 75 78,47 57 0,5-3,5 0,9-2,2 99 Paneelid, kiivrid, muusikainstrumentides
Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja spordiriistade valmistamisel Komposiit X 10 4,0 40 50,0 14538 363±10 14443 361 53,17 6 30-50 2,1 173 Polüestervaik 10 3,0 30 50,0 969 32±2 -126 -4,2 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Septikute valmistamisel, klaasiriide lamineerimisel ABS 10 3,0 30 50,0 2669 89±5 2247 75 78,47 57 1,0 1,05 85 Tööstusmasinate katted,
päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
-50 C juures oli umbes poole väiksemat jõudu vaja materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
1. vedeliku laadseks aineks 0% 2. kummilaadseks aineks 0% 3. klaasilaadseks aineks 100% 8. Reaktoplast ehk termoset on Student Response Value Correct Answer 1. polüetüleen 0% 2. polüestervaik 100% 3. polüpropüleen 0% 9. Mida kujutavad polümeeride termomehaanilised kõverad? Student Response Value Correct Answer 1. polümeeride mehaanilisi omadusi toatemperatuuril 0% 2. deformatsiooni sõltuvust ajast konstantse koormuse korral 0% http://webct6.e-uni
Value Correct Answer Feedback Response 1. PC, PA, 0% POM, PMMA 2. PPS, 0% PEEK, EP 3. PE-LD, 100% PE-HD, PP, PVC Score: 10/10 8. Reaktoplast ehk termoset on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. polüpropüleen 0% 2. polüetüleen 0% 3. polüestervaik 100% Score: 10/10 9. Amorfsed termoplastid on kummiolekus venitatavad, kuid kas deformatsioon taastub? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. jah, sest nad 0% on elastomeerid 2. ei, sest nad on 100% venitatavad plastses olekus ja deformatsioon ei taastu 3. jah, sest neil 0% on omadus pinge alt
PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes suur sitkus suurem tugevus Mis on kermis? karbiidide ja oksiidide baasil materjal Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? epoksüüdvaik polüestervaik vinüülestervaik Fenoolvaigud Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Koosnevad väliskihtides kõvematest lehtmaterjalidest (klaasplast, Al, vineer jt) Koosnevad pehmematest sisekihtidest (vahtplast, kummi, kärgmaterjal) Tehnokeraamika põhigruppideks on: oksiidkeraamika mitteoksiidkeraamika segakeraamika Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega keraamika sisaldab poore
tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis
4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 6/10 http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 3 4 7. Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25% Score: 5/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Value Correct Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 9. PMKM vormimise meetodid on?
kasutatakse liimidena Küsimus 5 Mis on UF? Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus? Vali üks või enam: a. polüetüleen b. polüestervaik c. polüproprüleen d. epoksüvaik Küsimus 9 Novolakvaikude eelisteks on: Vali üks või enam: a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11
andma löökpainde puhul analoogse tulemuse. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS). Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem. Lisaks tuleb mainida seda, et meie eksperimendi käigus tehti kõiki katseid läbi vaid üks kord ning meie mõõtmistäpsused, mis tehti peamiselt joonlaua ja paksu markeri abil ei olnud kuigi täpsed
B. konstruktsioonikeraamika 0% C. klaasi eriliik 0% D. karbiidide ja oksiidide baasil materjal 100% Score: 10/10 Kuidas nimetetakse plastkomposiite? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. klaasplastid 20% 2. süsinikplastid 20% 3. klaastekstoliidid 20% 4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 6/10 . 2 4 View Attempt 8. 9. 10. Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25% Score: 5/10 Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 PMKM vormimise meetodid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. otsepressimine 33% 2. valupressimine 33% 3. survevalu 34% Score: 10/10 Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Student Response Value Correct Answer
4) Apreteeritud klaaskiu viimine maatriksi sisse ja apreti keemiline sidumine maatriksvaiguga (teise funkts. ärakasutamine) Peamised apretid: Silaanid (räniorgaanilised vedelikud-vähemalt 2 funktsionaalsusega, millest üks on suunatud maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH) 2) Kiudu töödeldakse *gaasiga(õhk, O2, O3 või CO2 jne); *vedelikuga (HNO3 lahus;
9.Mis on mitteFe sulamite liigitus.. .termotöödeldavaiks ja valataivaks?millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10.Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11.Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüvaik(EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik(PF) 12.Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamika. 4.variant 1.H 12 K=12 n=2*1/2+3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400..
-toodet.ühtla.paksu.õhukesi.mater.*keevita.- termoplast.vaigud.51.Täht.polümeer:*polüetüleen(PE)-tahke,valge,rasvasena tunduv a.Kerge m.0,95g/cm3,väga elast.(500%)&säili.elast.madala.temp.Tegemist termoplastse vaiguga.(sulab 110C)Kasut.torude&paljude kilemater.toot.*polüvinüülkloriid(PVC) saada.gaasi.vinüülkloriidist. On valge v.kolla.pulb.Erimass 1,4g/cm3,kuumakind65C, tõmbetug.50N/mm2&painde-90N/mm2 *polüvinüülatsetaat(PVA)kasut.liimi.mastikt .emulsioonides,polümeerbet*polüestervaik(PE)- kasut.värvi.lakkide&tehisvärnit.valmistamisel*epoksüüdvaik(EPO)-tehak.liime,mis kivis.vähe kahan.(külmalt v.kuumalt kivis.)*polüuretaan(PUR)-tehak liime,lakke&vahtplaste.52.Plastm. rullmater.kasut.põran.,seinte,katuste katt.ka auru-&hürdiisolat.Linoleume tehak.sünteeti.vaikude baasil.Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn. loodus.v.pulbri.täiteain.On taval.2-kihiline.Alumine k. võib sisal.kummijäät.Teistest linol.elastsem,
Tabel 12. Räbustid. Jrk. nr. Koostis % Kasutusala 1. Kampol Vase, valgevase, nikli ja tsingi, hõbeda, kaadmiumi ja viimaste sulamitega 10. ..40 käetud metallide jootmiseks ja 2. Kampol 90. ..60 tinutamiseks Etüülpiiritus 3. Polüestervaik 20. ..30 Etüülatsetaat 80. ..70 20. ..25 4. Kampol Soolhapu 3.. .5 Süsinikterase, vase ja selle sulamite, dietüülamiin 1...5 nikli ja selle sulamite jootmiseks ja Trietanoolamiin tinutamiseks Etüülpiiritus (ülejäänu) 24 5
c. PS d. PC e. POM f. PTFE 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Linoleum PPVC b. Lateksvärv polüakrülaat c. Joogipudel PET d. Kõrgsuutlik kiud polüaramiid e. Hammasratas PA f. Telefoniosad POM g. Polster PUR h. Õlivoolik CR i. Test 11 1. Nimetage polümmeerid ja mõisted. a. PVOH - polüvinüülalkohol b. PC - polükarbonaat c. UP küllastumata polüestervaik d. UMF karbamiidmelamiin formaldehüüdvaik ? e. PS/PPE - polüsegu polüstüreenist ja polüfenüleeneetrist 2. Moodustage paarid sisulises vastavuses. a. Homoahelaga polümetüülmetakrülaat b. C/O heteroahelaga polüester c. C/N heteroahelaga polüamiid d. C mittesisaldava ahelaga polüsiloksaan e. C/S heteroahelaga polüfenüleensulfiid 3. Milline tunnus iseloomustab termoplastset elastomeeri võrreldes kummiga. a
Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud, jt) Mikrokapillaare rakuseintes Reaktsioonivõimelise ained või ainete segud Madalamolekulaarsed aineid (ammoniaak, äädikhappeanhüdriid, formaldehüüd jne); Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71. Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki. Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine. Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine
Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13 Puit 17-20 Vedelgaas-butaan 46,5 Põhk, õled 17 Vedelgaas-propaan 45,5 Rasv 40
Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13 Puit 17-20 Vedelgaas-butaan 46,5 Põhk, õled 17 Vedelgaas-propaan 45,5 Rasv 40
Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 105.Uued keraamilised materjalid. Oksiidid, nitriidid või karbiidid; Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid.
Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon;
See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 3)Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist
Balsapuu Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud Terasarmatuuri suur tümbetuhevis betooni suur survetugevus .- Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik Sideaine vajalikud omadused : Jäikus, survetugevus, kõvadus Armatuuriks on suure tõmbetugevusega kiuline materjal, millest on kootud kangas Armatuurina kasutatakse : klaasikiud, süsinikkiud, aramiidkiud (Kevlar) Armatuuril ilma sideaineta on ainult suur tõmbetugevus Klaasplast on heade omadustega konstrukstsioonmaterjal : Suur tugevus väikese kaalu juures Kergesti vormitav keerulise kujuga detailideks
a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. b)Termoreaktiivid [epoksüvaik (EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt]. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastide liigitus; tõmbekõver, esindajad Lõppomaduste (tõmbekõvera) ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a)tarbepalstideks [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoolformaaldehüüdvaik (PF) jt]
annaabi.ee 
