Põimlause reeglid (0)

Põimlause Põimlause   on   liitlause,   mille   osalaused   on   alistusseoses.   Kõrvallause   täpsustab   pealause   või
kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.  Kõrvallauset seob pealausega  alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul,
ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda).  Vaatasin (seda), millele ta osutas.
Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid võivad olla  1) alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest;
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel  et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; 3) küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses);  Mari tahtis teada, ega Mait unustanud matemaatika kodust tööd ette valmistada.  4) küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline;
o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks,  mismoodi, kuidas; 5) fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt.  Kõrvalause ei väljenda terviklikku mõtet ega saa iseseisva lausena esineda, vaid alistub pealausele. Ta
täpsustab   pealauset  ning  asendab   tavaliselt   mõnd   lauseliiget  (alus,   täiend,   sihitis,   määrus,
öeldistäide), mis pealausest puudub.  Kui kööki jõudsin, oli kõik juba nahka pandud. (millal? – määrus) 
Ma teadsin, et ükskord ma võidan. (mida? – sihitis)  Kõrvallause võib asetseda nii pealause ees, järel kui ka sees.  Ehkki ilm oli juba üpris külm, läks ema koeraga pikale jalutuskäigule.
Ma otsustasin juba varakult, mida nädalavahetusel teha plaanin. 
Karl ütles, et ei soovi õhtust süüa, ning jätkas arvutimängude mängimist.  Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi.
Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk. Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata: Teadsime küll, et tasuta lõunaid ei ole ja (et) lõpuks tuleb kõige eest maksta.
Sööke, mis nõudsid palju vaeva ja jätsid kõhu tühjaks, preili Sokk ei armastanud. Mitmesõnalistes sidendites (nii et, sellepärast et, enne kui jt) sõltub koma paigutus lause rõhust.  Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset)
Naersin, nii et silmad märjad. (rõhutatakse pealauset) NB! Mitte mingil juhul ei panda mitut koma!!!!!


kui, nagu, otsekui, justkui, kuni ette pannakse koma, kui nad alustavad kõrvallauset, s.t neile 
järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas öeldist pole, pole ka kõrvallauset ja koma ei 
panda. põimlause, mitu öeldist lihtlause, üks öeldis Tule, kui saabub kevad. Kui karu karjub, on kevad käes. Toots valetas, nagu oskas. Uks paotus, otsekui oleks keegi selle taga luuranud. Tüdruk tardus, justkui oleks vastu seina põrganud. Tööta, kuni saabub armastus. Tule kui leebe tuul. Muhv kui autoomanik palus kõigil istuda. Kiir kadus nagu tuulispask. Uks kriuksatas otsekui õõvikus. Valguskiir väreles justkui tantsides. Saime linnaloa kuni homse õhtuni.  Kui nagu alustab loetelu ja tähendab näiteks, pannakse selle ette koma: Kas spordivahendid, nagu hantlid, hüpits jms, tuleb ise kaasa võtta? o Kui nagu ees on sõnad sellised, niisugused, säärased, siis koma ei panda: Kas niisugused hädavaresed nagu Mõhk ja Tölpa suudavad tänapäevases ühiskonnas ellu jääda? siis ja aga ette ei panda koma, kui nad on lauses rõhumääruseks ega alusta osalauset: Tule siis pealegi, kui väga tahad.
Tema leidis, mina aga kaevasin ja tassisin.