Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs - sarnased materjalid

Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

kalamaja, linnaosa, kesklinn, sademevee, sport, pelgulinna, rand, rajoon, väljak, valgala, paljassaare, rannajoon, merimets, elanik, merimetsa, korvpalli, telliskivi, pargi, jõusaal, rajooni, sole, reovee, karjamaa, rajoonis, välijõusaal, turism, asum, rannajoont, haabersti, mustamäe, randa, kase, spordikeskus, vanalinn, pohja, koostaja
Kodukoha Riskianalüüs
12
docx

Kodukoha Riskianalüüs

KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva

Riski- ja ohutusõpetus
10 allalaadimist
Pelgulinn ja Pelguranna
13
docx

Pelgulinn ja Pelguranna

1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 0­17 aastased asumi elanikkonnast 12­17%, üle 68­aastased moodustasid 10­19%.

Arhitektuuri ajalugu
3 allalaadimist
Tallinn turistidele
19
docx

Tallinn turistidele

Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. 3

Eestimaa tundmine
10 allalaadimist
Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

kõik jääb nii nagu praegu on, sellega kaasneb, aga see,e t kui järve eest ei hoolitseta ja seireid ja puhastusi ei tehta, siis vee kvaliteet langeb ja võib saada ohtlikust inimestele. 5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund 3.1 Asukoht Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna läänepiiril ja on koos Tiskre ojaga Haabersti linnaosa piiriks Harku vallaga. Pildil vasakpoolsel järvekaldal on näha rajatava spa ala. 3.2 Geograafiline ehitus See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine

Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

68,9% naistest ja 52,7% meestest, et nad ei sõida jalgrattaga. End on ohustatuna tundnud 21,7% kõikidest vastajatest, sealjuures 60,2% vastajatest märkis, et nad ei kasuta jalgratast. Tabel 4 Kas Te olete jalakäijana ja jalgrattaga sõites tundnud end liikluses ohustatuna? (jah vastuste %)… Jalakäijana Jalgratturina 2000 2007 2000 2007 1. Kesklinn 48% 62% 31% 29% 2. Õismäe/Haabersti 50% 51% 44% 17% 3. Lasnamäe 39% 46% 57% 24% 4. Mustamäe 54% 53% 45% 20% 5. Kristiine 61% 21% 6

Keskkond ja säästev areng
10 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2

Ehitusfüüsika
74 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Päikesevannide võtmine. Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega. Mägisuusatamine ja ­matkamine. Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres treenimine on reguleeritud. Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele

Turundus
54 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
9 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun